Pariisis tuli kokku asutamiskongress, millest võtsid osa 20 riiki 1. mai sai rahvuspühaks. Hakkasid koos käima iga 2-4 a tagant. Koos käidi kuni 1. MSini. 1916 läks teine internatsinaal laiali. 1910 toimus selle raames sots naiste konverents, kus võeti vastu otsus rahvusvahelisest naistepäevast. Keskklassid püüdsid tööliseid oma tegevusse kaasata. Kuulsamad juhid Jules Guesde ning Jean Jaures. Saksamaal Karl Liebknecht, Itaalias Filippo Turati. Kõik olid kõrgema haridusega. Fabiaanlaste ühing?? Saksamaal ja Prm-l sots parteid lähtusid marksismist. Oli raskus töölisklassi kaasa tõmmata. Õhutati nende revolutsioonimeelsust jne. La Saille'i liikumine Saksamaal??? Marksismi kehtestamine polnud nii lihtne. Sotsliikumine segunes anarhistidega. Anarhistid nägid terrorit ja kaost oma pol võimurelvana. Olles väga mitmes puntkis ühistel arusaamadel sotsialistidega. Nende nägemuseks oli, et inimeste valitsemine
vaevata nagunii, ilma vaeva nägemata. Kapitalistid peavad ju nägema, kui palju head see teeb ja siis andma ohjad nende kätte. Neist arenes sotsiaaldemokraatlik partei välja. Revolutsiooniline sotsialism oli Marxi teema ehk kõik pöörded peavad olema revolutsioonilised ja tööliste poolt tehtud. Kapitalism tuleb purustada ja üdini hävitada. Suurbritannias Fabian Society (Sidney ja Beatrice Webb). Fabianism on reformistlik vool Inglismaal. 1884. aastal organiseeriti Inglismaal Fabiaanlaste Ühing (Fabian Society), mis 1900. aastal läks Leiboristliku Partei koosseisu kirjanduslik-publitsistliku rühma õigustes. Fabianism ei tunnista ametlikult mingisugust filosoofiat, kuid paljud tema esindajad toetavad kristlust, ajaloo tõlgitsemisel aga pooldavad õpetust ideede määravast osast ühiskonnaelus, jutlustavad töölisklassi ja kodanluse koostööd ning rahulikku järk-järgulist üleminekut kapitalismilt sotsialismile,
annaabi.ee 
