võrdsed)? Maandatud neutraaliga tähtühendus. Milline mittesümmeetriline koormusvoolu sümmeetriline komponent läheb trafo sekundaarpoolest primaarpoole toiteahelasse üle ilma oluliste muutusteta kõikide mähiste ühendusskeemide juures? Pärijärgnevuskomponent; vastujärgnevuskomponent. Trafo pingemuutus on määratud tühijooksupinge ja tööpunkti pinge aritmeetilise vahega; sõltub sekundaarvoolu faasinihkenurgast; sõltub sekundaarvoolu suurusest; sõltub reaktiivvõimsusest kompensatsioonist. Trafo lühiskatsel võetakse vool võrdseks nimivooluga. Trafode paralleeltöö vajalikud tingimused Afaas ühendada Afaasiga; ülekande suhted võrdsed (sekundaar ja primaar nimisuurused võrdsed); trafode lühispingete väärused võrdsed. 220/36V trafo, mis võrku võib lülitada primaarmähise? 36V; 220V. Euroopa trafo 230/12V 50Hz viidi USAsse. Kas saab kasutada pingel 240V 60Hz? Saab pikaajaliselt,
.. 28. Siinuselise emj saamine Siinuselektromotoorjõudu võib saada, kui homogeenses magnetväljas konstanse nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 29. Faas, algfaas, faasinihe Algfaasinurgaks e algfaasiks nim elektrilist nurks, mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 30. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks poolperiood on positiivne, teine, täpselt sama suurte hetkväärtustega, - negatiivne. Seepärast saab keskväärtusest rääkida poolperioodi kohta. Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu
nurkkiirusega pöörata juhtmekeerdu ümber telje, mis on risti magnetjõujoonte suunaga. 29. Faas, algfaas ja faasinihe Algfaas- algfaasiks nim. elektrilist nurka , mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Faasinihe kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 30. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja pinge hetkväärtus muutub pidevalt. Vahelduvvoolu väärtuse hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks pooleperiood on positiivne, teine, täpselt samasuurte hetkväärtustega negatiivne- seepärast saab rääkida keskmisest ehk keskväärtusest vaid poolperioodi kohta. Keskväärtus saadakse voolu
algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Ajahetkel t = 0, kui joonisel algab vaatlus, on elektromotoorjõu perioodi algusest on möödunud 60° ehk /3. Selle emj. algfaas on 60°. t = 0 ja elektromotoorjõu alghetkväärtus e0 = Em sin . Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 74 Joonisel on kaks elektromotoorjõu sinusoidi algfaasi- ga 1 = 60° ja 2 = 30°. Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem. Siin siis on e1 faasilt ees e2st või teisiti öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii)
algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Ajahetkel t = 0, kui joonisel algab vaatlus, on elektromotoorjõu perioodi algusest on möödunud 60° ehk /3. Selle emj. algfaas on 60°. t = 0 ja elektromotoorjõu alghetkväärtus e0 = Em sin . Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 74 Joonisel on kaks elektromotoorjõu sinusoidi algfaasi- ga 1 = 60° ja 2 = 30°. Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem. Siin siis on e1 faasilt ees e2st või teisiti öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii)
Juhul kui vaheldi on ainult vahelduvvoolukoormuse toiteallikas, nimetatakse seda sõltumatuks vaheldiks. Kui aga vaheldi kujutab endast toitevõrgu põhiosa, siis on tegemist võrguga sünkroniseeritud vaheldiga. Kokkuvõtteks võib märkida, et reeglina liigitatakse vaheldid lülituse tüübi järgi pinge-ja vooluvahelditeks. Pingevaheldi (VSI-voltage source inverter formeerib pinge lähtuvalt nõutud parameetritest st suurusest, sagedusest ja faasinihkenurgast, ning on kõige sagedamini kasutatav vaheldi tüüp. Antud vaheldit iseloomustab väike näivtakistus. Tavaliselt ühendatakse 24 pingevaheldis toiteallikaga rööpselt suure mahtuvusega kondensaator, mis hoiab sisendpinge konstantse. Pingevaheldi lülitid koostatakse täielikult juhitavatest pooljuhtseadistest (transistorid, GTO-türistorid või MCT-türistorid). Juhul kui nõutakse kahesuunalist voolu,
annaabi.ee 
