(on-off keying OOK), millega edastatakse Morse koodi. M-ASK kasutab suuremat arvu amplituudi väärtusi. Allpool on näidatud 4ASK, mis edastab ühel sammul vastavalt 2 bitti andmeid. 2.2 PHASE SHIFT KEYING e. PSK Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180 kraadi. Binaarse faasimodulatsiooni korral edastatakse iga sümboliga üks bitt. Kvadratuur-faasimodulatsiooni korral võib kandevalaine faasil olla 4 erinevat väärtust sammuga 90o (siit ka nimetus "kvadratuur-faasimodulatsioon"), mis võimaldab iga sümboliga edastada 2 bitti. Kasutatakse ka 8 faasiga faasimodulatsiooni 8PSK, mis võimaldab iga sümboliga edastada 3 bitti. 4 või
Impulsi olulisemad parameetrid on tema amplituud ehk kõrgus, kestus ehk laius, sagedus või periood ja faasinurk ehk nihe taktimpulsi suhtes. Vastavalt neile neljale parameetrile tuntakse signaalide nelja pulsimodulatsiooni liiki. Need on: Pulsi amplituudmodulatsioon (PAM) Pulsilaiusmodulatsioon (PLM) Pulsi sagedusmodulatsioon (PSM) Pulsi faasimodulatsioon (PFM) arvsignaale edastavad andurid. Andurite Signaalid Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vägagi adekvaatselt. Kõige laiemalt kasutatakse elektrilisi analoogsignaale, kuid kasutamist leiavad ka pneumaatilised, optilised jt. signaalid.
kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit. raadiosaadete edastamiseks pikk-, kesk- ja lühilainealal sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal faasimodulatsioon (PM) Veaparandus Sidemeetod, mis võimaldab parandada vigastena saabunud andmeid vastuvõtupoolel. Enne edastamist töödeldakse andmeid sellise algoritmiga, mis lisab veaparanduseks vajalikke lisabitte. Kui vastuvõetud sõnumis on viga, kasutatakse neid lisabitte vea parandamiseks. Jadaedastus - antakse bitte edasi järjestikuse pideva voona üks bitt korraga, kasutades ühtainsat ühendusliini
Modelleeritud elektrilised signaalid on häälsageduse piires telefoni kanalil. Neid signaale saab edastada telefoni liinide kaudu ja vastuvõtja modem saab demodelleerida saadud signaalid digitaalseteks andmeteks. Modemi kasutus alad Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 300-3400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM)-, sagedus(FM)- ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Millised on erinevad modemid Modemeid on kahte põhitüüpi: · Lairiba modemid. Lairiba modemid ühendatakse kas kaabliga või digitaalse abonentliiniga (DSL) ning need pakuvad kiiret juurdepääsu Internetile. · Sissehelistusmodemid. Sissehelistusmodemid loovad Internetiga ühenduse telefoniliini
Duplekseristus 45 MHz (95) Efektiivsus 1,35 3,2 Kanali ribalaius 200 kHz Bitikiirus 270 kb/s 640 kb/s Bitikiirus kanalis 270,833 kbit/s Bitikiirus kasutajale 9,6 (14,4) kb/s 48 kb/s Kanaleid 124 (...374) Bitikiirus kanalile 8tk 115 kb/s 384 kb/s Pöördus TDMA / FDD NMT-kanali laius 25kHz; sagedusmodulatsioon(FSK); GSM Faasimodulatsioon(PSK) Juurdepääsumeetodid: FDMA (Frequency Division Multiple Access) kasut NMT. Iga kasutaja eraldi sagedusel, sag.spekter jaot kindla laiusega kanaliteks. Üks helikanal kasutaja kohta. Kõik kasutajad edastavad samal ajal. Kasutatakse eelkõige analoogsideks, digitaalside jaoks pole eriti efektiivne. TDMA (Time Div Multiple Access) Kasut GSM. Igal kasutajal oma ajapilu. Igal andmekanalil om positsioon ajapilu sees. Kõik kasutajad jagavad sama sagedust
Demoduleerimine on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. 80. aastail oli ülekande kiiruseks kuni 9600 bit/sek saavutades lae 33,6 kbit/s, mida korralikult analoogliinid suudavad läbi lasta. Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 3003400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM), sagedus(FM) ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida korralikud analoogliinid suudavad läbi lasta. Uus tehnoloogia 1997 aastast võimaldas andmete eelpakkimise tõttu tõsta analoog telefoniliinis edastuskiirust 56 kbit/s ni (kuni 72
moduleeritud signaali ribalaius on 2 korda suurem kui põhiriba oma. Ühe külgriba meetod võimaldab kokku hoida nii väljasaadetava signaali energiat kui ka ribalaiust. 39. Selgitada impulssmodulatsiooni liike (ASK, FSK, PSK). PSK Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Digitaalse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne faasimodulatsioon, kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - 0 ja 180o. Seda võib ette kujutada ka nii, et signaali edastamiseks kasutatakse korraga kaht kandevlainet, mis on omavahel faasis nihutatud 180o võrra ning signaali väärtusele 0 vastab ühe laine olemasolu ja väärtusele 1 teise laine olemasolu. Et vastuvõtupoolel oleks võimalik kindlaks teha, milline faas vastab millisele signaali väärtusele, tuleb kasutada
andmekiirusega 2400 Selliselt on signaali vastuvott kvaliteetsem. bit/s. Praktikas on enim kasutusel 16QAM, Tavaline FDM nouab erinevate kandevsageduste 64QAM, 128QAM ja 256QAM (kanalite) vahele (manipuleeritakse signaali amplituudi ja lisa tuhimikke ,et valtida interferentsi. Seega on faasiga) FDM PSK kasutamine spektri raiskamine. Tanu digitaalsele digitaalne faasimodulatsioon, edastusele on faasimanipulatsioon, diskreetfaasmodulatsioon voimalik kanaleid paigutada uksteisele Faasimodulatsiooni meetod, kus moduleeriv lahedamale. digitaalsignaal varieerib kandevlaine faasi. Bitijada jaotatakse paljudeks osadeks (aeglasteks Digitaalse bitijadadeks) ning iga uks neis modulleeritakse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne
morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · amplituudmodulatsioon (AM), kasutatakse näit. raadiosaadete edastamiseks pikk-, kesk- ja lühilainealal · sagedusmodulatsioon (FM) , kasutatakse raadio- ja telesaadete edastamisks ultralühilainealal · faasimodulatsioon (PM) Neid kolme meetodit nimetatakse pidevlainemodulatsiooniks, sest moduleeritavaks kandevsignaaliks on pidev konstantse amplituudi, sageduse ja faasiga siinuslaine. Laialdaselt on kasutusel ka impulssmdulatsioon, kus kandevsignaaliks on konstantse amplituudi ja kestusega impulsside jada ning informatsiooni edastamiseks moduleeritakse · impulsside amplituudi (impulss-amplituudmodulatsioon) · impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon)
C d Eeldusel, et 3 pingete pind asub piisavalt kaugel kohast, kus mõõdetakse 1 pingeid võib lugeda 3 mõju tühiselt väikeseks. 33 4.7 Rakendus: Rayleigh hajumise konfokaalsel detekteerimisel põhinev klaasi pingete mõõtmise meetod Pingete mõõtmiseks kasutatakse faasimodulatsiooni meetodit: Valguse faasimodulatsioon tekib pöörleva /2-plaadi (poollaineplaadi) ja liikumatu /4- plaadi (veerandlaineplaadi) läbimisel. /2-plaadi pööramine mistahes nurga võrra põhjustab plaati läbiva kiirguse elektrivektori pöördumise. Elektrivektor pöördub kaks korda kiiremini, kui pöördub /2-plaadi peatelg. Tulemuseks on /4-plaadile langeva kiire elektrivektor alati erineva nurga all. /4-plaadist väljuva kiire polarisatsiooni olek on
PON passiivne optiline võrk POTS telefoni kõneteenus PVC polüvinüül kloriid RL peegeldiskadu SC SC-liides SC-D SC-dupleks SDH sünkroorne digitaal hierarhia SESKO Soome Elektrotehniline Standardi Organ SFS Soome Standardiseerimise Liit SM mono- SMA SMA-liides SPC Super PC (füüsikaline kontakt ) SPM iseenese faasimodulatsioon ST ST-liides STM sünkroon edastusmoodul SZ muutuva suunaga keerutus TO tööpistikupesa UV ultraviolet VAD telje suunalise aurufaasi settimine VCSEL püstpinnaline laser-diood WAN laivõrk WDM lainepikkustega kanalite loomine (multipleksimine) ZH halogeenitu I Sissejuhatus 6 1.1 Ajalooline areng
Sagedusmodulatsiooni korral mõjutab moduleeriv signaal kandelaine sagedust. Nagu näha jooniselt, kandesageduse nihe madalamale sagedusele vastab nullile ja nihe kõrgemale sagedusele- ühele. Seda modulatsiooni nimetakse ka nihkesagedusega moduleerimiseks (FSK- Frequence Shift Keying) asjaolu tõttu, et moduleeriv signaal on digitaalne (diskreetsete väärtustega). FSK-modulatsiooni kasutati kõigis varasemates modemites. 36 Faasimodulatsioon (PM-Phase Modulation) Faasimodulatsiooni korral mõjutab moduleeriv signaal kandesageduse faasi. Faas on teatavasti kahe võnkumise suhteline asupaik üksteise suhtes teatud kindlal ajahetkel. Eelmisel joonisel on näha, kuidas faasi nihutatakse iga loogilise ühe korral, kuid jäetakse muutmata loogiliste nullide korral. Kuna tegemist on digitaalse moduleeriva signaaliga, siis on levinud nimetus hikefaasiga modulatsioon (PSK- Phase Shifted Keying)