Modulatsiooniliigid
sagedusdeviatsiooniline töövõime, mis oleneb juba konkreetse saatja lülitusest.
Samuti ei paigutata sagedusmoduleerimise puhul kandvasse signaali
lisavõimsust. S.t. amplituud jääb samaks. See võimaldab meil vabaneda
igasugustest amplituudilistest müradest.
1.3 FAASMODULATSIOON
Faasmodulatsiooni korral muutub kõrgsagedusvõnkumiste (kandevsageduse
pinge ja vool) faas modulatsioonisageduse rütmis. Selle juures tekkivat
maksimaalset faasinihkenurka nimetatakse faasideviatsiooniks. Faasi muutmine
kutsub esile kandevlaine sageduse muutumise täpselt samamoodi nagu
sagedusmodulatsiooni juures põhjustas amp. Muutumine kandevlaine sageduse
muutumise. Matemaatiline analüüs näitab, et faasmoduleerimisel tekib lõpmatu
arv külgsagedusi, mis asetsevad kandva suhtes sümmeetrilieselt ning mille amp.
Väärtused on sõltuvuses faasideviatsioonist.
1.4 KVADRATUUR-AMPLITUUD MODULATSIOON e. QAM
QAM-i puhul kasutatakse kahe moduleeriva signaali edastamiseks kahte kandvat