- F tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

Fluvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites (analoogia nii kuivamaauhtekoonuste kui ka veeliste deltadega)  sandur – lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis e. väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja –ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Fulvohapped – huumusained, • Liblikõieliste viljakus, millist saagikust on suuteline anaeroobne lagunemine paralleelselt, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja kultuuride kasvatamine – juurtel andma; 3) tehisviljakus – inimene on vahekord sõltub mulla veerežiimist ja jäävad sinna ka pärast hapetega asuvad mügarbakterid seovad looduslikku viljakust suuren-danud – füüsikalistest omadustest.

Mullateaduse teine töö

Filtratsioonimooduli määramiseks on mitmeid võtteid, nii laboratoorseid kui ka välikatseid. Viimastest on olulisemad katsepumpamised puurkaevudest millega tegeles juba üleeelmisel sajandil teine prantsuse teadlane Dupuit, kes leidis, et kui: • puurkaevu raadius on r • veetaseme alandus puurkaevus on S • puurkaevu mõjuraadius on R • ning filtratsioonimoodul on k, • puurkaevu toodang on Q:

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid - jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad, kruusad) JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori) TURVAS- soomuldade lähtekivim TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes.

Eksamikusimused-vastused mullateaduses

Fao – Podzols • väljakujunenud karbonaadivaesetel liivadel leetumise tulemusena • tüüpilised männimetsa mullad ilma huumushorisondita • põuakartlikud ja toitainevaesed mullad • levik Lõuna-Eestis ja Peipsi ääres, ka mujal liivandeil Omapärane profiil: O-E-B-C

Mullateaduse kospekt

Fao – Cambisols Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad.

Mullateaduse kospekt

Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikkama mullaga on tegemist ehk mida kolloididerikkam on. 3) Mulla keemiline neelamisvõime seisneb selles, et mullas kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena muudetakse lahustuvad ühendid lahustumatuteks.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati . Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele.

Mullateaduse I KT

Fao - UNESCO (FAO-UNESCO Soil Map of the World) 1974; 1988; 3. USDA Soil Taxonomy (United States Department of Agriculture Classification Soil Taxonomy) 1993; 4. RSC, 1997 (Venemaa muldade klassifikatsioon).

Mullateaduse III KT

Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. 3. keemiline neeldumine – mullalahuses olevad lahustunud taimetoitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi.

Mulla kordamine

Füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ja teiste taevakehade külgetõmbejõud.

Maateaduste kordamisküsimused

Fumaroolid – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas  termid – pideva joana maapinnale voolavad kuumaveeallikad  geisrid – perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist.

Mineraloogia kontrolltöö

Fluvioglatsiaalsed setted - liustike v mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid Kiirgus ja selle liigid- Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona.

Maateadus

Front e. frondijoon- kahe erineva õhumassi eraldusjoon ( vastu maapinda) Külm front ( ), soe front ( ) Oklusiooni front (Sooja ja külma frondi liitumisel kujunenud)

ATMOSFÄÄR

Fao - UNESCO muldade süstemaatika erineb WRB-st klassifikatsiooniühikute arvu ja nimetuste poolest, täiendsõnade kasutamine on rangemalt määratletud.

Mullateaduse III KT

Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4) Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad, savid.

Mulla kordamine

Fiskaalkatastri ehk lihtsalt katastri ülesandeks oli kinnisvara koosseisu, selle väärtuse ja tulukuse kindlakstegemine kinnisvara omaniku maksustamiseks.

Maakorraldus

Fakoliit - kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad - kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud;

Maateaduste kordamisküsimused

Füüsikaline murenemine e. rabenemine – peenenemine temperatuuri muutuste, jää, vee ja tuule mõjul, keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu.

Mullateaduse I KT

Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks.

Mullateaduse üldosa

Fotodelt on võimalik isegi välja lugeda, kas taimed on terved ja elujõulised. Selline info on on aga suureks abiks põllumeestele.

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

Fulvohapped – Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa.

Mulla kordamine

Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi

Mullateaduse kospekt

Fosfor - valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu reguleerivate ühendite koostises.

Mineraloogia kontrolltöö

Fulvohapped – huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist.

Mullateaduse eksam

Füüsikalisel neeldumisel on omad piirid. Mida rohkem on kolloide, huumust, seda suurem on ka füüsikalise neeldumise võime.

Mullateadus

Fluidid on kivimi poorirrumi vedelikud-gaasid, mis on mineraalide ümberkristalliseerumise keskkonnaks.

Maateadus alused

Fundamentaalne niss - liigispetsiifiline ökoloogiliste amplituudide kogum erinevate keskkonnatingimuste suhtes

Pärandkoosluste eksamiks

Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid – hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad).

Mullateaduse eksam

Fao - Histosols 23,2% Eestimaast M – 13,8% madalsoo S – 3,7% siirdesoo R – 5,7% rabasoo

Mullateaduse kospekt

Forsteriit – Mg-rikas erim (Mg, Fe)2SiO4 teralised agregaadid pruunikas T 3,3 – 4,3 duniitides

Kivimid ja mineraalid

Fluvisols - veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad (lammi- ja rannikumullad).

Mullateaduse III KT

Filipiinid – Filipiinid on saarestik, kus satelliidid on sideks tõeliselt vajalikud.

Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo

Fluoriit - Fluoriidi kristallid on tavaliselt kuubikujulised, harvem oktaeedrid.

Mineraalid

Fluvioglatsiaalsed - liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid

Eksami materialid

Fosfor – valkainete koostises (fermendid, varu mullas on pidevalt muutuvad.

Mullateaduse teine töö

Fjord e. lõhang – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Funktsionaalne rühm – mingi tunnuse või tunnuste komplekti poolest sarnased liigid.

Pärandkoosluste eksamiks

Füüsikaline murenemine -  mineraalide mehaaniline purustamine osakesteks.

Eksamikusimused-vastused mullateaduses

Faktuur ehk pinnasstruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti.

Kompositioon maastikukujunduses

Fumarool - on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.

Maateadus

Füüsikaliseks saviks on osakesed alla 0,01 mm, 0,01-1 mm on füüsikalin eliiv.

Mullateadus

Fosforväetistest on tuntuim superfosfaat, se lahustub vees väga vähe.

Mullateadus

Fao - Podzoluvisols (Gleyic Luvisols), (L(P) - Planosols)

Mineraloogia kontrolltöö

Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind.

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

Fao - Eutryc, Dystrya Glysols 2,7% haritavast maast

Mineraloogia kontrolltöö

Füüsikaline murenemine e. rabenemine. On tingitud peaasjalikult temp.

Mullateadus

Fosforiringe – oluline toitaine taimedele ja loomadele.

Maastikuteaduste kordamine

Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast.

Mullateaduse üldosa

Filtratsioon - +3CH4(metaan) org.aine->Org.happed-

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

Fiskaal - ja legaalkataster, nende erinevus.

Maakorraldus

Fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks.

Maateadus

Fao - Ortic, Haplic, Placic - Podzols

Mineraloogia kontrolltöö

Fii - skaala. Logaritmiline süsteem.

Maateadus alused

Fe2o3 - on meie muldades lahustamatu

Mullateaduste eksami kordamise materjal

Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad:

Mineraloogia kontrolltöö

Fao - Leptosols (leptos - õhuke)

Mineraloogia kontrolltöö

Freaatiline purse - veeauru plahvatuspurse.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Fe2o3 - FeO süsteem näiteks.

Mullateadus

-1

Fossiile ehk kivistisi. Settekivimites valitsevad vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, kaltsedon, opaal, kaoliniit, rauahüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

rannikulõukad on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud!  Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt.  Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled!  Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostub kaugele; kudemisek vajab ta madalaid veeloike.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti