- F tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Funktsioon f on üksühene, kui igale argumendi x väärtusele vastab lim 𝑓(𝑥) = 𝑏 Hüperboolsete trigonomeetrilistefunktsioonide ja 𝑥→∞ Reaalarvu absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist määramispiirkonnas üks kindel y ninh iga y korral hulgast Y leidub areafunktsioonide definitsioonid Funktsioonil f on piirväärtus b kohal -∞, kui suvalises piirprotsessis x→-∞, mittenegatiivset arvu |a|= a, kui a ≥ 0, -a, kui a<0 ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks.

Matemaatiline analüüs 1, teooria, spikker, kontrolltöö 1, matan

0

Funk - ks, ku ∀x ϵ X : f(-x) = -f(x). Tähistatakse f(x) ϵ C(X). Funktsiooni f nim. perioodiliseks, kui leidub selline arv T ≠0, et iga x ϵ X korral ka x ± T ϵ X ja Def. Funktsiooni f (x) nimetatakse pidevaks lõigul [a; b] ‫( ے‬kuulub ja kriips all _ ) R, kui ta on f(x + T) = f(x). Vähimat positiivset arvu T, mille korral f(x + T) = f(x) ∀x ϵ X, nim. funktsiooni pidev vahemiku (a, b) igas punktis, paremalt pidev lõigu otspunktis a ja vasakult pidev lõigu f(x) perioodiks.

Kollokvium I, 2012

0

Fikseerime funkt - siooni m¨¨ramispiirkonnas uhe argumendi v¨¨rtuse x > 0 ja leiame funkt- aa ¨ aa x + ∆x ∆x siooni muudu ∆y = ln(x + ∆x) − ln x = ln = ln 1 + . Tuletise x x deﬁnitsiooni p˜hjal o 1 1 ∆x ∆x ∆x (ln x) = lim ln 1 + = lim ln 1 + . ∆x→0 ∆x x ∆x→0 x x Argumendi v¨artus x > 0 on ﬁkseeritud ja ∆x → 0, seega a¨ → ∞ ja ∆x x 1 1 ∆x x (ln x) = lim ln 1 + x x = →∞ ∆x ∆x 1 x x 1 ∆x 1 1 = lim ln 1+ x = ln e x = . x ∆x →∞ ∆x x

Lembit Pallase materjalid

0

Funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib võrratus f(x) ≤ f(x1). Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1. funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ¨umbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib v˜orratus f(x) ≥ f(x1). Funktsiooni lokaalseid maksimume ja miinimume nimetatakse selle funktsiooni lokaalseteks ekstreemumiteks.

Vähendatud programmi teooria 2

0

Funktsioon f on rangelt kasvav, s.t. ∀x1 < x 2 ⇒ f ( x1 ) < f ( x 2 ) Defineerimne funktsiooni g : f ( X ) → X g ( y ) = x , kus f ( x ) = y Oletame, et g ei ole pöördfunktsioon, s.t. ∃ y ∈ f ( X ) nii, et g ( y ) = x1 ∧ g ( y ) = x 2 , kus x1 ≠ x 2 Kuna f on rangelt monotoonne, siis x1 ≠ x 2 ⇒ f (x1 ) ≠ f ( x 2 ) f ( x1 ) = y ∧ f ( x 2 ) = y f ( x1 ) ≠ f ( x 2 ) ⇒ y ≠ y tekib vastuolu ⇒ g on pöördfunktsioon

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

0

Funktsioon f on eeskiri, mis seab ühe muutuva suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnast X vastavusse teise muutuva suuruse y kindla väärtuse selle muutumispiirkonnast Y. Arvu x nimetatakse funktsiooni f argumendiks ehk sõltumatuks muutujaks ja hulka X funktsiooni f määramispiirkonnaks, arvu y nimetatakse funktsiooni väärtuseks ehk sõltuvaks muutujaks ja hulka Y funktsiooni väärtuste hulgaks.

Funktsioon ja funktsiooni määramispiirkonnad

0

Funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib võrratus f(x) ≤ f(x1). Definitsioon. Lokaalne miinimum: Öeldakse, et funktsioonil f on punktis x1 lokaalne miinimum, kui 1.funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib võrratus f(x) ≥ f(x1).

J. Kurvitsa teooria vastused

0

Fun - nil f eksisteerib piirväärtus punktis a parajasti siis kui iga jada { xn}, mis koondub 1. Normiks vektorruumis V nim. reeglit, mis igale vektorile u ϵ V seab vastavusse skalaari ||u|| ϵ punktis a (xn ≠a) korral jada { f(xn)} koondub arvuks b. R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: Omadused: ∀u ϵ V ||u|| ≥ 0; ||u|| = 0 ↔u=Θ Lause.

Kollokvium I, 2012

0

Funkst - i y=f(x) nim pidevaks paremalt punktis a, kui lim (Δx→0+)Δy=0 ja pidevaks vasakult lim (Δx→0-)Δy=0 Funktsiooni nim pidevaks hulgal X-R, kui ta on pidev hulga X igas punktis (elementaarfunktsioon on pidev oma määramispiirkonna sisepunktides) Hulga X - R vähimat ülemist tõket nimetatakse hulga X ülemiseks rajaks ja tähistatakse supX.

Matemaatiline analüüs 1

0

Funktsioon f on protsessis x → ∞ ülalt tõkestatud, s.t. ∃x 0 ∈ R nii, et f on ülalt tõkestatud hulgas [x0 , ∞ ) Funktsioon f on protsessis x → ∞ monotoonselt kasvav, s.t. ∃x1 ∈ R nii, et f on kasvav hulgas [x1 , ∞ ) Valime x = max(x0 , x1 ) . Siis { f ( x ) | x ∈ [x , ∞ )} on ülalt tõkestatud reaalarvude hulk.

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

0

Formulas - >More functions- abil (võrrelda >Statistical d) Joonistage tabeli jaotushistogramm ja jaotuspolügoon (iga oasakonna ning e) Joonistage kumulatiivne jaotuspolügoon kogu ettevõtte jaoks ning leidke mi Kumulatiivse jaotuspolügooni põhjal selgitage välja töötasudele 95 EUR-i ja Kasuta statistika funktsiooni MEDIAN(...)

Töötasu mediaanvahemikud

0

Funktsioon f on funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a,b]. Peale selle on ka funktsioon funktsiooni f algfunktsioon lõigul [a,b]. Kuna ühe ja sama funktsiooni kaks algfunktsiooni võivad teineteisest erineda vaid liidetava konstandi võrra, siis kehtib seos Järgnevalt leiame konstandi C väärtuse.

Matemaatiline analüüs II kontrolltöö

0

Fun - ni y=f(x). tuletiseks kohal x nim fun-ni y=f(x) muudu Δy ja argumendi muudu Δx Elementi b nim-kse fun-ni f piirväärtuseks punktis a, kui iga ε > 0 leidub δ(ε) > 0, et iga x korral, suhte piirväärtust, kui argumendi muut läheneb nullile.

Kollokvium I, 2012

0

Funk - ni f(x) diferintseeruvusest punktis x järeldub selle fun-ni pidevus punktis x, sh f(x) ϵ Def. Jada {xn} osajadaks {yn} nim. jada, mis on saadud jadast {xn} lõpliku või lõpmatu hulga D(x) → f(x) ϵ C(x). jada elementide väljajätmise teel.

Kollokvium I, 2012

0

Fibonacci arvud on tihedalt seotud kuldlõikega: kui valida piisavalt suur Fibonacci arv, siis on sellele eelnev Fibonacci arv sellest alati ligikaudu kuldlõike suhtarvu pöördväärtus 1- 0,618 korda väiksem ning järgnev arv on sellest 1,618 korda suurem.

Fibonacci jada ja kuldlõige meis ja meie ümber

0

Feigenbaumi arvud - Kaks konstanti: (koordinaat) δ = 4.66920160910299067185320382... ja (amplituut) α = 2.502907875095892822283902873218...., mis kirjeldavad suhteid bifurkatsiooni diagrammil Need määravad, millisel r väärtusel tekib uus bifurkatsioon.

Matemaatilise modelleerimise alused kordamisküsimused

0

F argumendiks on x ja s˜ltuvaks muutujaks y, siis funktsiooni f p¨¨rdfunktsiooni o oo argumendiks on y ja s˜ltuvaks muutujaks x. Samuti vahetavad p¨¨rdfunktsioonis o oo kohad esialgse funktsiooni m¨¨ramispiirkond ja v¨¨rtuste hulk.

Matemaatiline analüüs I

0

Funktsionaaldeterminant ehk jakobiaan asendisse N. Mõjugu punktile P jõud F=(F1,F2). Jõu F poolt tehtud töö (*) ∆Vi diameeter ja δn=max{d1, d2,...,dn}, siis funktsiooni f(P) 16. Silinderkoordinaadid ja nende seos ristkoordinaatidega.

Spikker

0

Funktsioon f on pidev punktis a, kui on täidetud 3 tingimust: 1) peab eksisteerima f (a ) , s.t. punkt a peab olema funktsiooni määramispiirkonnast; 2) peab eksisteerima lõplik piirväärtus lim f ( x ) ; x →a

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

0

Funktsioon f on loigul [a, b] Riemanni mottes integreeruv parajasti siis ˜ ˜ ˜ ˜ kui ta on tokestatud loigul [a, b] ja pidev peaaegu koikjal loigul [a, b], st ˜˜ katkev hulgal, mille Lebesgue moot on null.

Matemaatiline analüüs terve konspekt

0

Fun - n f in diferentseeruv punktis x, kui punkti mingis ümbruses f(x+ Δx)=f(x) + A Δx + α x→a). (Δx), limΔx → 0 α (Δx)/Δx=0. Lause. Koonduva jada piirväärtus on üheselt määratud.

Kollokvium I, 2012

0

Formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms);

Joonestamise põhireeglid ja tingmärgid

0

Funktsionaalreaks nimetatakse rida ΣUK(x)+u1(x)+u2(x)+...+uk(x)+... mille liikmed uk kϵN on funktsioonid ΣUK:Xk→Yk Funktsionaalrea punktiviisi koonduvus Olgu meil antud funktsionaalrida (X≠tühihulk)

Matemaatiline analüüs 2, kollokvium 2

0

Fundamentaaljada e. Cauchy jada siis, kui iga ε>0 korral leidub n N, et iga naturaalarvu n> N ja n tur rvu p rr eht b võrr tu Xn+p - Xn|< ε. Jada {Xn} koondub parajasti siis, kui ta on Cauchy jada.

Matemaatilise analüüsi I kollokviumi vastused

0

Funktsioon f on üksühene, kui igale argumendi x väärtusele vastab määramispiirkonnas üks kindel y ninh iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks.

Matemaatiline analüüs I kontrolltöö

0

Funktsioon f on perioodiline parajasti siis, kui sel võrrandil on olemas konstantne lahend ϖ ≠ 0 , s.o. muutujast x sõltumatu lahend ϖ ≠ 0 , kusjuures ϖ on sel juhul funktsiooni periood.

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

0

Funktsionaalreaks nimetatakse rida ΣUK(x)+u1(x)+u2(x)+...+uk(x)+... mille liikmed uk kϵN on funktsioonid ΣUK:Xk→Yk. 𝑘𝜋𝑥 (𝛾 + 𝜀)𝑏𝑘 (𝑘𝜖𝑁). Käsitleme kahte juhtu.

Matemaatiline analüüs II 1. kollokviumi spikker

0

Forssas mm - tsooniturniiri avavooru lõpul Jugoslaavia suur-meistrile Matulovicile, kes pealegi väitis, et ei oska ühtki kolmest keelest, milles mul FIDE koodeksid käepärast olid.

Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile

0

Fmo - 1 – moodiintervallile eelneva intervalli sagedus f – variantide kaalud (ehk sagedused, osatähtsused jne) fMo+1 – moodiintervallile järgneva intervalli sagedus

Statistika kordamisülesanded

0

Frontaaliks nimetatakse sirget, mis on paralleelne esiekraaniga (joon. 10b) f || ε2 ; f′ || x. ⎯Iga frontaal projekteerub esiekraanile tōelises pikkuses A′′B′′ = AB

Kujutava geomeetria põhivara

0

Fibonacci jada on nummerdamise süsteem looduses – leheasetused taimel, taimeõite ehitus, inimese proportsioonid, okaspuude käbide ehitus jpm. ...isegi DNA ehitus allub

Fibonacci jada (referaat)

0

Fikseerime n - j¨rku maatriksis a   x11 x12 . . . x1n x x22 . . . x2n  X =  21  ................... xn1 xn2 . . . xnn mingi arv ridu ja veerge.

Maatriksid

0

Forward - turg ehk tulevikuturg, kus kauba- või valuutatehingud (forward-tehingud) teostatakse tulevikus kokkulepitud hinna ja forvardi kursi alusel.

Raha

0

Firma kulufunktsioon on C(q)=500+30q. Leida, mitu protsenti moodustavad püsikulud kogukuludest, kui a) tootmismaht on 200 ühikut; b) tootmismaht on 500 ühikut.

Konspekt

0

F jaotus on kasutusel kahe normaaljaotusega juhusliku suuruse dispersioonide hinnangute võrdlemisel osana mitmetes hüpoteeside kontrolli skeemides.

Rakendusstatistika kokkuvõte

0

Fun - n y = f (x) nimetatakse pidevaks paremalt punktis a, kui limΔx→a+ x väärtuste hulka, mille korral antud eeskiri y=f(x) omab mõtet.

Kollokvium I, 2012

0

Funktsioon f on määratud punkti x1 mingis ümbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); 2. iga x ∈ (x1 − ϵ, x1 + ϵ) korral kehtib võrratus f(x) ≤ f(x1).

Matemaatiline analüüs KT2

0

Fou - rier’ esitus paneb teatud mõttes tööle analoograadiod, võimaldab leida kosmilisi objekte ning teha automaatset pilditöötlust.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Floys - Warshalli algoritmi keerukuse hinnang o Miks leiab Floyd-Warshalli algoritm tõesti lühima võimaliku ahela iga kahe tipu vahel?

Diskreetse matemaatika elemendid

0

Fundamentaaljada - Fundamentaaljadaks ehk Cauchy jadaks nimetatakse jada vn, mille elemendid teineteisele indeksi n kasvades lõputult lähenevad.

Matemaatika mõisteid

0

Fibonacci jada on arvude jada, mille kaks esimest liiget on vastavalt F1= 0 ja F2=1 ning iga järgnev liige on kahe eelneva liikme summa.

Fibonacci jada

0

Funktsioon f on protsessis x → a tõkestatud, kui leidub ümbrus U ε (a ) ja arv m nii, et f ( x ) ≤ m iga x ∈ U ε (a ) korral.

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

0

Fiskaalekspansiooniga nimetatakse ka peaks kasvama Q0 kuni Q2,. “väljatõrjumiseks”, mille suurust j j , iseloomustab roheline kolmnurk.

Loeng 4 - ISLM mudel

0

Funktsiooni algfunktsioon - funktsiooni F(x) nimetatakse funktsiooni f(x) algfunktsiooniks piirkonnas A, kui F ‘(x) = f(x) iga x € A korral.

Matemaatilised mõisted ja definitsioonid

0

Formaalselt tähendab suvalisus seda, et peame valima uue tähise, et eeldustes ei oleks elemendi kohta midagi väidetud.

Diskreetse matemaatika elemendid

0

Fide - l pole sellist artiklit kunagi olnud, mis pole aga tähendanud, et mängija võiks meelevaldselt toimida.

Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile

0

Fra - , l x ,1*) b) t /a,lL ,Qa,rfutA), ,.,t*, 6) / J'd.tk4/ yq Ary,)r'a' a;r' ; , :,4a_/1| aA_&l@c7Ot 4 .J

Lineaaralgebra ja analüütiline geomeetria

0

Funk - ni f nim. kasvavaks ehk rangelt kasvavaks piirkonnas X, kui iga x1 ϵ X ja x2 ϵ X korral, Lause.

Kollokvium I, 2012

0

Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil.

Diskreetne matemaatika I IAY0010 eksami konspekt

0

Funktsioon f on lõigul [a;b] Riemanni mõttes integreeruv parajasti siis, Määratud integraali rakendused.

Matemaatilise analüüsi kollokvium III spikker(2LK)

0

Funktsioon f on punktis a rangelt kahanev ning kui f (a) > 0, siis funktsioon f on punktis rangelt kasvav.

Matemaatiline analüüs terve konspekt

0

Frontaalid – pealtvaade paralleelne x-teljega x A'' ja eestvaade paralleelne tasandi esijäljega B'

Kujutava geomeetria eksami teooria

0

Funk määrpk - sõltumatu muutuja väärtuste hulk Funk muutumispk- sõltuva muutuja väärtuste hulk

Funktsiooni lugemine graafikult

0

Filosoofiliseks komponendiks on küsimuse asetamine maailma kui terviku (ja mitte mõne selle üksiknähtuse) kohta.

Thales

0

Fokaalraadius – ellipsi mistahes punkti kaugus fookusteni nimetame selle punkti fokaalraadiuseks.

Algebra ja geomeetria kordamine

0

Frontaallõige – фронтальный разрез lihtlõige – простой разрез

Joonestamine

0

Funktsioone on tegelikult aga palju rohkem ja neid on tore kuidagi kirjeldada ning teisendada.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Formaalne esitus on ilma lingivtilise keele kasutamise info edastamine, peamiselt sümbolite abil.

Diskreetne matemaatika eksami kordamise materjal

0

Fmo - 1 13 Σf 100 Σf – sageduste üldsumma Mediaan 183.1923 fMo+1 9 w 47 k 3 k 3

Statistika kordamisülesanded

-1

Funktsi - ni f nim. kahanevaks ehk rangelt kahanevaks piirkonnas X, kui iga x1 ϵ X ja x2 ϵ X on tõkestatud sellel lõigul st selle fun-ni väärtuste hulk sellel lõigul Y = {f(x)| x ϵ [a, b]} on korral, mis rahuldavad võrratust x1 < x2, kehtib võrratus f(x1) > f(x2). tõkestatud.

Kollokvium I, 2012

0

Funktsionaalreaks nimetatakse rida, mille liikmed on funktsioonid, st rida ∞ uk (x) (8.11) k=1

Lembit Pallase materjalid

0

Funktsioon u on üksühene ja diferentseeruv, leitakse selle funktsiooni pöördfunktsioon.

Mat. Analüüsi 2. KT konspekt (vähendatud programm)

0

Frontaal – фронталь punkt ruumis – точка в пространстве

Joonestamine

0

Fibonacci jada on saanud oma nime Leonardo of Pisa järgi, kelle hüüdnimi oli Fibonacci.

Fibonacci jada

0

Funktsiooni 1 - de piirkonda kuulub 5 argumentvektorit V1=(000, 001, 010, 011, 111)

3.arvestustöö, diskreetne matemaatika, kaugõpe

0

Funkt väärtus - argumendi väärt järgi leitud sõltuva muutuja vastavad väärt.

Matemaatilised mõisted

0

Funktsioon f on pidev oma määramispiirkonna D kuhjumispunktis a ∈ D parajasti

Matemaatiline analüüs I kordamine eksamiks

0

F liitmine - aditiivne- f(a+b)=a+b f korrutamine- multiplikatiivne- f(a*b)=a*b

Lineaaralbebra, kompleksarvud ja algebraline süsteem.

0

Fuktsiooni tuletis on joone y=f(x) tõus punktis M0 (x0; y0) • y= f(u), kus u = g(x)

Matemaatika eksami kordamisküsimused

0

Funktsioon f on m¨¨ratud punkti x1 mingis umbruses (x1 − ϵ, x1 + ϵ); aa ¨

Matemaatiline analüüs I

0

Funktsioon f on vahemikus X arendatud astmereaks ehk on esitatud astmereana.

Matemaatiline analüüs II konspekt - MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID

0

Finantsanalüüsis nimetatakse standardhälvet ka vastava suuruse volatiilsuseks.

Konspekt

0

Firma püsikulud on 3500 eurot kuus ja muutuvkulu tooteühiku kohta on 5 eurot.

Kodune töö nr1

0

Funktsiooni 0 - de piirkonda kuulub 3 argument vektorit V0=(100, 101, 110)

3.arvestustöö, diskreetne matemaatika, kaugõpe

0

Fokaalraadius – Hüperbooli mistahes punkti kaugus fookusteni.

Algebra ja geomeetria kordamine

0

Ftyt - rz- rL i+"/=P t ,t * ' qf*l*. J + t/ - )6' ,1/

Analüüs 1 kt-d(2-5)(minu enda tehtud)

0

Funktsioone - ks, kuna on ju sõna funktsioon esimene täht.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Fer - mat’ lemma Lokaalse ekstreemumi m˜iste. o

Matemaatiline analüüs I

0

Frontaal – sirge, mis on paralleelne esiekraaniga.

1. kontrolltöö

0

Funktsiooni argument – Muutuja x Sõltuv muutuja – Muutuja y

Matemaatiline analüüs I

0

Funktsioon f on määratud punkti x₁ mingis ümbruses

Matemaatiline analüüs II kontrolltöö

0

F ds - Qri Iraf l o "- N, 9"1 d x + C , J I '

Konspekt

0

Fokaalparameeter – ellipsi kõrgus fookuste kohal p = a

Algebra ja geomeetria kordamine

0

Fokaalparameeter – Hüperbooli raadius fookuste kohal

Algebra ja geomeetria kordamine

0

Fibonacci arve on uuritud juba 13. sajandist peale.

Fibonacci jada

0

Faktoriaal ehk esimese arvu korrutis [lk 382].

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Faktoriaali juures on muljet avaldav tema kasvukiirus.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

F graafik on lõigu [a, b] kohal pidev joon.

Matemaatiline analüüs l.

0

Funktsioone nimetatakse valikufunktsioonideks.

Operaatori μx(n 1) abil (*)-arvutatavatest funktsioonidest saadud funktsioonide (*)-arvutatavus

0

Funktsionaalrea osasumma on samuti argumendi x funktsioon.

Matemaatiline analüüs II konspekt - MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID

0

Funktsionaalrea summa on samuti argumendi x funktsioon.

Matemaatiline analüüs II konspekt - MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID

0

Fibonacci arvud on tihedalt seotud kuldlõikega.

Fibonacci jada

0

Fibonacci numbrid on tihedalt seotud kuldlõikega.

Fibonacci jada

0

Funktsioon g on funktsiooni f algfunktsioon.

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

0

Funktsioon f on kõikjal diferentseeruv.

Matemaatiline analüüs I, 2. kollokviumi spikker

0

Funktsiooni argumendil on lõplik arv väärtusi.

Matemaatiline analüüs - konspekt I

0

Funktsioon f on pidev selles punktis.

Matemaatiline analüüs II 2. kollokviumi spikker

0

F x - 0 + 0 - 13 f x 7 2 27

Keskkooli lõpueksam (2008)

-1

Fibonacci jada on tihedalt seotud kuldlõikega,selle tõendiks on maagiline arv 0,618, mis saadakse kahe järjestikulise arvu läbi jagamisel. Selle referaadi valmistamine oli huvitav ja põnev.

Fibonacci jada ja kuldlõige meis ja meie ümber

-2

Faktoriaal – n! = n  (n-1)  (n-2)  ... – 3  2  1 = n!

Kombinatoorika (matemaatika)