(Archaebacteria) ja metabakterid) on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. Varem arvati arhed bakterite hulka. Carl Woese poolt 1970. aastate lõpus tehtud molekulaaruuringute põhjal on leitud, et arhed on bakteritest evolutsiooniliselt kauged (rRNA järjestuste põhjal koostatud evolutsioonipuus on ürgid lähemal eukarüootidele kui bakteritele (varasemas mõistes eubakteritele), mistõttu organismid jaotatakse kolmeks domeeniks: bakterid, arhed ja eukarüoodid. Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks. Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puuduvad peptidoglükaanid. Paljud arhede raku
jäneskastik, harilik timut, värihein, longus helmikas, sugapea, rand-orashein, harilik orashein, oder, nisu, rukis. Klass kaheidulehelised - Pole monofüleetiline, seetõttu on süsteem veidi muutunud võrreldes morfoloogilistel tunnustel põhineva süsteemiga. Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks, primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi. Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt. Päriskaheidulehelised - kolmeavaline tolmutera, tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED - siia kuuluvad sugukonnad tulikalised, magunalised, kukerpuulised. Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt,
annaabi.ee 
