Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Evolutsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
evolutsioon, kivistis, sobivam, kivistisi, sugulus, aretus, selektsioon, evolutsioonis, mutatsioon, olelusvõitlus, konkureerima, järglased, kohastumused, loodete, sureb, hapnikuvaene, koed, looted, valudeelusoleste ilmumine maale elu tekkis maal umbes 3,7...4 miljardit aastat tagasi. Elu arenes esialgu vees ainuraksete organismidena millest arenesid ainuraksed organismid, kellest omakorda said hulkraksed organismid ja siis saabusid maismaale esimesed taimed neile tulid järgi loomad ning lõpuks inimene Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. 4) Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Evolutsiooni tõendid Elu ajaloolise arengu tundmaõppimiseks on vaja selgitada 1
evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus? · Organismide ellujäämise ja sigimise sõltuvust teistest organismidest ja eluta looduse teguritest. · Olelusvõitluse suurim võit on järglaste andmine Millised tegurid piiravad ellujäämist ja paljunemist · Liigikaaslased suurimaks konkurendiks on sama populatsiooni isend, kuna toidulaud on ju sama. · Teise liigi isendid kuna toidulaud võib olla sama. · Nt rändtirtsud ja veised
● Teooria positiivsed küljed: Esimene terviklik evolutsiooniteooria. ● Negatiivsed küljed: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele; hindas üle keskkonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüdu täiustumisele. Charles Darwin (1809-1882) - Darwin-Wallace’ loodusliku valiku loojana üks tänapäevase evolutsiooniteooria rajajaid. 1. Evolutsiooni mõiste – bioloogiline, füüsikaline, keemiline ja sotsiaalne evolutsioon? Evolutsioon on süsteemi ajalooline ning pöördumatu areng. Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid. “Suure paugu” hüpotees - 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon - Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid
Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses
EVOLUTSIOON EVOLUTSIOONITEOORIA 1. Mõisted: evolutsioon, fossiilid, homoloogilised elundid, analoogilised elundid, mantunud elundid, paleontoloogia. Evolutsioon – organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul Fossiilid – ammustel aegadel elanud organismide jäänused Homoloogilised elundid – eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid erinev funktsioon Analoogilised elundid – eri liikide elundid, mis täidavad samu ülesandeid, kuid erinev päritolu Mantunud elundid – oma esialgse ülesande kaotanud elundid Paleontoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel elanud organismidest 2
2. Kromosoommutatsioonid 1. Kromosoomide pikkuses ja struktuuris toimuvad muutused:kromosoomilõik võib kaduda ehk deletsioon või mitmekordistuda ehk duplikatsioon. Näited: kassikisa sündroom 3. Genoommutatsioonid kromosoomide arvu muutus. Genoommutatsioonide põhjused: · Viljastumisel osaleb sugurakk, milles on muutunud arv kromosoome. · Munarakk viljastatakse korraga 2 või enama spermiga. · Indutseeritud kunstlikult esile kutsustud selektsioon. Uute mikroobitüvede saamine, sordiaretus jm. Sugurakkudes tekkinud mutatsioonid generatiivsed mutatsioonid.Päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel. Keharakkudes tekkinud mutatsioonid somaatilised mutatsioonid. Kanduvad järglastele vegetatiivsel paljunemisel. II KOMBINARIIVNE MUUTLIKKUS vanemate geenialleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks Ei muutu nende struktuur! 3 võimalust: 1. Kromosoomide ristsiire (meioosi 1. profaasis) 2
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad:
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele.
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6
7. Milliseid haigusi nimetatakse pärilikeks? Tooge 2 näidet, selgitage. 8. Milliseid haigusi nimetatakse päriliku eelsoodumusega haigusteks? Tooge 2 näidet, selgitage. 9. Nimetage 3 viirushaigust, selgitage. 10. Nimetage 3 bakterhaigust, selgitage. 11. Nimetage 2 seente põhjustatud haigust, selgitage. 12. Nimetage 2 inimese parasiiti, selgitage. 7 8. INIMENE Ø Koed Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. v Epiteelkude (kattekude)- katab organismi välispinda, seedekulglat jne. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Rakud on kiire jagunemisvõimega, seetõttu kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. § Näärmed tekivad epiteelist sissepoole kasvades, seega on vooderdatud epiteelirakkudega. v Sidekude (tugikude)- ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi. § Liigid:
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad
LK 41-44 1.Põhjendage säästva arengu vajalikkust. 2.Mis on Agenda 21 eesmärgid? 4.Millised õigused annab Eesti elanikkonnale Arhusi konventsioon? 5.Milles seisneb Eesti keskkonnapoliitika? 6.Milles seisneb elanikkonna roll Eesti keskkonnastrateegia 2010 rakendamisel? 7.Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21? ___________________________________________________________________________ _______ EVOLUTSIOON ELU TEKE JA ESIALGNE ARENG ELUSLOODUSE AJALOOLINE ARENG Evolutsioonivormid Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest -> aatomid, lihtsad molekulid. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest -> keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline evolutsioon elu areng elusolestest -> inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonnaareng Füüsikaline evolutsioon
· mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; · populatsioon on isoleeritud puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; · puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikuse varu. Arvatakse, et kasulike mutatsioonide sagedus on kõige väiksem, aga neid siiski tekib. Nii võib mõne
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekiv
või kohaliku omavalitsuse tasandist. 1. Prügivedu/prügi sorteerimine 2. Õhu saastumine/õhu saastamine 32.Tooge välja kolm tegevusvaldkonda, milles teie kodukool saaks kaasa aidata strateegia Säästev Eesti 21 rakendamisele. Põhjendage oma valikut! 1. Patareide kogumiskastid 2. Tuled vahetunni ajaks või toast lahkudes kustutada 3. Prügi viimine õigesse kohta (prügikasti) ning selle sorteerimine Õpik lk. 51 1. Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon on süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Evolutsiooni vormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon, sotsiaalne evolutsioon. 2. Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3. Milles seisneb Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt kujunenud ja muutumatud
ja inimlased. Tänapäeva inimene ehk arukas inimene (homo sapiens). Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine, haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid. Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad). 2) Robustsed (massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus. Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga)
embrüonaalse arengu etappe. Bioindikatsioon - on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, arvukus ja elujõulisus peegeldavad keskkonna saastumise astet. (Indikaatorliikideks sobivad kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid). Biokeemiline reaktsioon - organismis või rakus ensüümide poolt juhitav keemiline reaktsioon. Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
puudumist või inaktiivsust, millega blokeeritakse fenüülalaniini-türosiini metabolism, fenüülalaniini ülehulgal koguneb organismi metaboliit, mis kahjustab närvirakkude müeliinkesta ja põhjustab vaimse alaarengu, lapsele aitab väga range dieet, täiskasvanule kellel aju on välja arenenud pole vaja tugevat dieeti rakendada, sagedus 1:10 000 302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Tuleb seletada, miks liigid muutuvad ja mis on need protsessid, mis sunnivad liike muutma. Kuna selgeid ja arusaadavaid põhjuseid polnud, uuris edasi. Avastas enda jaoks loodusliku valiku, mis elimineerib vähemkohased. Tema puuduseks oli, et ei suutnud selgitada, kuidas tunnused päranduvad, seetõttu oli LV paljude jaoks hägune. 7. Millised olid Darwini teooria põhieeldused? Indiviidid erinevad ja erinevused päranduvad. Sünnib rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus kohaseim jääb ellu ja annab järglasi. Erinevates tingimustes on kohasemad erinevad aine liigitekkeks. Resurssid on piiratud (toit, elukohavalik) ja suhteliselt püsivad pika aja kestel. 8. Mille poolest erines 19. sajandi lõpul enamlevinud arusaam evolutsioonist Darwini omast? Siis tunnistasid juba kõik, et liigid muutuvad, aga muutumise mehhanism jäi vaieldavaks. Oli kaks leeri saltatsionistid (Huxley, Haeckel, Bateson) ja biomeetrikud (Weldon, Galton, Pearson).
................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE................................................................................................................................... 43 9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED .................................................................................................................................. 64 3 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga
.................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE.................................................................................................................................. 43 9. ÖKOLOOGIA ja KESKKOND............................................................................................... 47 10. EVOLUTSIOON .................................................................................................................... 57 VASTUSED................................................................................................................................. 64 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. Reastage mõisted loogilisse järjekorda alustades rakuga. 3 punkti KUDE, KOOSLUS, BIOSFÄÄR, ELUND, ISEND, POPULATSIOON 1.2. Reastage antud näited vastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele lihtsamalt
Inversioon geenide järjestus on muutunud ümberpaiknemise tõttu. Translokatsioon geenide asukoht on muutunud ümberpaiknemise tõttu. >genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu muutused (n Downi, Turneri) Mutatsioonide liigitus tekkekoha alusel: >generatiivsed hulkrakse organismi sugurakkudes, päranduvad ainult sugulisel paljunemisel, mutatsioon võib hõlmata suuremaid kehapiirkondi. >somaatilised keharakkudes, kanduvad järglastele vegetatiivsel paljunemisel, sugulisel mitte. Hõlmab piiratud kehaosi >mittepärilik (modifikatsiooniline) muutlikkus On keskkonnatingimustes tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asjaoludest ega puuduta genotüüpi. Pärilike haiguste ravi
8. Pleiotroopsus,polümeeria - pleiotroopsus (pleiotropy), ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Harvadel juhtudel tuleneb polüfeensus sellest, et ühe geeni produktideks võib olla kaks või enam iseseisva funktsiooniga polüpeptiidi (või peptiidhormooni). Enamasti on polüfeensus tingitud ühe geeni produkti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või mitmetes rakulistes vastasmõjudes ja arenguprotsessides. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. (fenogenees (phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm. protsesside ning muundumiste jada geenist tunnuseni. Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). )
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
Dominantse mutatsiooni puhul sünteesitakse polüpeptiid, mis käitub võrreldes algse polüpeptiidiga teisiti. Seetõttu nimetatakse dominantseid mutatsioone sisaldavaid alleele neomorfseteks (uue funktsiooni omandanud alleelideks). 3.7. Geenide fenotüübilist avaldumist mõjutavad tegurid Fenotüüp = Genotüüp x Keskkond 3.8. Keskkonna mõju geenide avaldumisele Mõnede erinevate allelide produktidel (Drosophila mutatsioon shibire) esineb erinev temperatuuritundlikkus (29°letaalne). Fenotüübi avaldumine võib sõltuda dieedist, niiskusastmest, soost jne. Väga vähesed tunnused tulenevad ainult mendellikust või polügeensest päritavusest ning keskkonnamõjudes 3.9. Penetrantsus ja ekspressiivsus · Penetrantsus on sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub kandja fenotüübis (polüdaktüülia). Kuigi mutatsioon on dominantne, ei
Nukleotiidijärjestus DNA molekulis pole absoluutselt muutumatu, vaid ainult suhte- liselt püsiv. Lämmastikaluse järjestuse muutumine toob aga kaasa geneetilise informat- siooni muutuse - mutatsiooni. Mutatsioonid võivad tekkida iseeneslikult, vigade tõttu DNA replikatsioonil või tugevatoimeliste keskkonnategurite toimel. Keharakkudes tekkinud mutat- sioone nimetatakse somaatilisteks, sugurakkude mutatsioone aga generatiivseteks. Viimasel juhul kandub mutatsioon järgmisse põlvkonda. Mutantne DNA on replikatsioonil tavaliselt sama stabiilne kui selle lähtevorm, mistõttu mutatsioon kopeeritakse DNA replikatsioonil. Geenmutatsioonid jaotatakse järgmiselt: 1. Tähenduslikud mutatsioonid, mille puhul muutub koodoni tähendus ning geneetilise informatsiooni sisu DNA molekulis. Tähenduslikud mutatsioonid võivad tekkida kolmel põhjusel: 1) nukleotiidipaari (de) väljalangemisel mikrodeletsioon A-T-C-G-A-T-T-G T-A-G-C-T-A-A-C
Sordiaretus Teadus taime omaduste muutmisest kujundamaks soovitud omadusi ◦ Kindlate omadustega taimede valik ◦ Kontrollitud ristamine Omadused, mida enamasti parandada tahetakse: ◦ Kvaliteedi ja saagikuse suurendamine, varane valmimine ◦ Keskkonnamõjude suurem taluvus (soolsus, põud, kuumus) ◦ Vastupidavus viirustele, seenhaigustele ja bakteritele ◦ Vastupidavus herbitsiididele; konkurentsivõime umbrohtudega ◦ Visuaalselt huvitavamaks muutmine Ristamine Molekulaarne aretus: In vitro, Koekultuurid Kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomine ja parandamine. Sordiaretus algab aretuskava koostamise ja lähtematerjali muretsemisega. Sordiaretuse võtted on ◦ hübriidimine ◦ indutseeritud mutagenees ◦ heteroosi kasutamine ◦ kromosoomi ja geeni struktuuri muutmine ◦ geeni siirdamine ◦ protoplasmade liitmine ◦ kromosoomi lisamine ja asendamine. GMO Geneetiliselt muundatud organism – kunstlikult geenide manipulatsioonide teel muudetud/parandatud
interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo mõisteti õigeks ja seejärel sõnastati ka k. kiriku uus seisukoht evolutsiooni suhtes: bioloogiline evolutsioon, k.a. inimese kui ühe imetajaliigi teke on bioloogia probleem, mida uuritakse teaduse vahenditega. Hinge teke on kiriku probleem. See on äärmiselt tervitatav interpretatsioon ja tõeline revolutsioon evolutsiooni käsitlusel. Paraku ei ole kõik kirikud nii targad kui Püha Peetruse tooli poolt juhitav. Agressiivne krieitsionism on küll rohkem ameeriklaste probleem - Euroopa on sellest vähem puudutatud, kuid Ameerika (USA) mõjujõudu (rikkust) silmas pidades pole põhjust neid tendentse
kromosoomistiku Polüploidsus kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x). 39. Mille poolest erineb sugulise ja suguta paljunemisel saadud järglaskond? Sugulise paljunemise tähtsaim aspekt on meioos, eri isendite genotüüpite segamine siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon. Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes. 40. Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida? Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid
Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteemil ei ole teravaid piire. 5. Eluslooduse evolutsiooniteooria kujunemine, usulised dogmad Evolutsioon on sõna, mida üldistatult kasutatakse süsteemis toimuvate aeglaste muutuste kirjeldamiseks (revolutsioon on kiired muutused). Ehkki evolutsioonist loetakse maailma ülikoolides pikki loengukursuseid ja suur osa sellest ei tundu esmapilgul ökoloogiaga kuigivõrd seotud, on evolutsioon tegelikult protsess, mis on kõigi ökoloogiliste nähtuste taga. Ehkki evolutsiooni mõõtmisel ja kirjeldamisel kasutatakse suurusjärkudena miljoneid aastaid, tuleb alati meeles pidada, et evolutsioon toimub ka täna ja homme. Usulised dogmad: Piibli otsese tõlgendamise kaudu oldi veendumusel, et Maa ei saa olla väga vana. 15. sajandil arvutas Salisbury anglikaani piiskop James Ussher Piiblile tuginedes välja, et Maa loodi kell 9.00 hommikul 20. oktoobril 4004. aastal eKr. 6
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi
annaabi.ee 
