Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö. Avaldanud üle 400 teadustrükise (temast endast on avaldatud üle 1000 kirjutise). Kogus raamatuid, kokku umbes 60 000. Munarakuteoor ia Tahtis kirjutada kõikide loomade bioloogilist arengut. Ei teatud, kust viljastumine algab. Aastal 1827 avastab Baer imetaja munaraku(uurides imetaja loote arengut)
Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist E. Mayr. Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Geograafiline evolutsioon - liikide levialad on ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega(mäestik, kõrb). Liigi bioloogilisi iseärasusi(ökoloogilisi,
Saavutused: analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine; täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt; pärilikkustegurite avastamine (vormiloovad elemendid hiljem nimetatakse geenideks); Mendeli seadused. 5. Millal avastati ja kes olid Mendeli seaduste taasavastajad? 1900 (35 aastat peale Mendeli surma). H. de Vries, C. Correns, E. Von Tsechermak 6. Kes oli T. H. Morgan ja tema avastused geneetika vallas? Oli ameerika geneetik ja evolutsionist. Töötas välja pärilikkuse kromosoomiteooria (suguliiteline pärandumine ja geenide aheldus). Avastused: geenid asuvad kromosoomides lineaarselt; homoloogsetes kromosoomides on geenidel eri alleelid; geenid kombineeruvad ümber ristsiirde tulemusel; selgitasid suguliiteliste tunnuste pärandumise seaduspärasusi. 7. Mis on eugeenika? Esindajad? Eugeenika õpetus inimese tõupuhtusest. Kustliku valiku teel parandada
Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Ta uuris muu hulgas Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid. Ta oli bioloogilise aja käsitluse üks alusepanijaid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö "Über Darwins Lehre".[2] Viimased eluaastad (1867 1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus, Toomemäel asub tema mälestuskuju. Baeri portree on Eesti kahekroonilisel rahatähel. (Pildil: von Baeri hauamonument, mida tudengid iga aasta volbriööl pesevad shampusega [3])
1856 avastas ta jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse( Baeri seadus) . Baer on ulatuslikult käsitlenud ka bioloogia filosoofilisi probleeme. 1976 asutati ENSV MN määrusega Baeri-nimeline preemia, millega tõsteti esile parimaid loodusteaduste valdkonna uurimusi. (Ene 1,1985) Karl Ernst von Baer oli üks ökoloogia rajajaid. Eestis tegeles ta bioloogia teoreetiliste küsimustega. Ta uuris Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid. Baer oli küll evolutsionist, kuid suhtus kriitiliselt Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sellel teemal töö ,, Über Darwins Lehre". Ta on ka Eesti kahekrooniste rahatähtede peal. Baer suri 28. novembril 1876 Tartus ja on maetud seal olevale Raadi kalmistule. Tartu Toomemäel asub Baeri mälestuskuju. (http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer) Karl Linne Karl Linne(vt foto 5) sündis 23 mail 1707 Linnaeus, Rootsis. Tal on palju nimesi: Carl
juhused ei tähenda, et maagia ei toimiks Maagia on katse mõjutada loodusseadusi, pseudoteadus Religioon on looduse ja inimelu kulgu suunavate ja juhtivate inimestest kõrgemate jõudude lepitamine Tylori jaoks eksisteerisid maagia, religioon ja teadus ühel tasandil, kõrvuti; Frazer asetas need evolutsioonilisse jadasse, hierarhiasse Herbert Spencer (1820-1903): Inglise poliitfiloloog, evolutsionist Tahtis seletada inimmõtlemist ja -teadust, pidas vajalikuks ühtse printsiibi leidmist tema jaoks oli see evolutsionism Leidis, et sotsiaalne progress on hädavajalik protsess, millel on eesmärk; selleks täiuslik kohanemine 1852 avaldas artikli, mis toetas evolutsiooniideed Evolutsiooniteooria peaks tema arvates hõlmama kõiki looduslikke nähtusi Evolutsiooniteooriat ühiskonnale rakendades võrdles ta ühiskonda bioloogilise organismiga:
kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. Nii käib nende vahel pidev ,,kohastumisvõidujooks" ja kummagi poole kohastumused pole kunagi täiuslikud. Õpik lk. 83 1. Milline on liigi bioloogiline määratlus? Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist Ernst Mayer ja mis on praegu üldiselt kasutusel. 2. Millistele liikidele on rakendatav bioloogiline liigimääratlus? Bioloogiline määratlus on rakendatav üksnes nüüdisaegsetele suguliselt sigivatele organismidele ja sedagi mitte alati. 3. Milles seisneb liigi morfoloogiline määratlus? Sugutult sigivate organismide (nt. paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline ehk tüpoloogiline liigimääratlus. See ütleb: liik on
teadmisi välja näidata? Vahel sobib selleks isik, kes asub selle ühiskonna piiri peal. Vb saab inimene selle kaudu tõsta ka oma prestiizi. * Margaret Meadi ja Derek Freemani vastuolu. Samoa saarte rituaalsed neitsid. Näide, et Mead usaldas liigselt oma võtmeinformante. Poliitilised süsteemid · Keskendumine üldiselt globaalsele kultuuridevahelisele võrdlevale uurimisele. Huvi rohkem mitte-riiklike süsteemide vastu. Jaotus Service'i (kes oli evolutsionist) järgi: · Salk, rühm (band) 8 · Hõim, sugukond (tribe, clan) · Territoriaalne hõimuliit (chiefdom) · Riik Salk · Ebapüsiv, formuleerub hooajaliselt · Moodustatakse indiviididevaheliste isiklike sidemete alusel. · Hajus suur territoorium, rändlev eluviis, enamasti on paljud omavahel sugulased, autoriteedierinevused peaaegu olematud mõned tulenevad individuaalsetest
Äsjaindustraliseerunud riikide kujunemine Globaliseerumisprojekt Astub moderniseerumisprojekti asemele Eesmärk juhtida globaalseid turge lääneliku elustiili alalhoidmiseks Alternatiivide juhtimine (kaasahaaramine, vaoshoidmine, hävitamine) Rahvusriigi rolli murenemine Kas globaliseerumine on uus nähtus? Skeptik: globaliseerumine on ülehinnatud, mõjutab tibatillukest osa maailma rahvastikust ega erine oluliselt varasematest protsessidest Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail?
a) Läbivad ajaloo jooksul samad arengutapid (kindlad arengustaadiumid, mida kõik inimühiskonnad peaksid läbima); b) Muutuvad aja jooksul keerulisemaks ja täiuslikemateks. Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengufaasides (arenguetapid: aluses on primitiivne etapp, lõpus keeruline etapp). Evolutsiooniteooria oli kõige populaarsem 19.sajandi II poolel, seda seoti erinevate teadusaladega. Kujunes välja Darwini mõjul. Mõjukas evolutsionist oli Lewis H.Morgan (1818-1881) - kultuuri areng läbib teatud staadiumite: 1.metslus inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2.barbaarsus - aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3.tsivilisatsioon põlluharimine, võimsad riigid. Iga ühsikond on mingis staadiumis. Kõik ühiskonnad ei pruugi kõiki staadiumeid läbida, vaid hüppavad ühest staadiumist teise. Edward B. Tylor (1832-1917), käsitles ühiskonna arengut läbi religiooni. Religiooni arenguastmed:
loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Tõe monopol on teadlaste käes. Teadus muudkui avastab üha uusi ja uusi tõdesid, ja iga tõde on põhimõtteliselt teaduslikul teel avastatav, ehkki see võib olla töömahukas ja keeruline. Inimkond läbib kolm uskumuste staadiumi: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne. Teaduse ja filosoofia ülesanne on anda positiivseid teadmisi meeleliste nähtuste kirjeldusi. Positivismi rajajateks on veel ka utilitarist J. S. Mill ning evolutsionist H. Spencer. Sajand tagasi arendasid positivismi ,,psühholoogilise positivismi" nime all E. Mach ja R. Avenarius. LOOGILINE POSITIVISM (NEOPOSITIVISM) Positivismi mõjukam suund (neopositivism, loogiline empirism või loogiline positivism) arenes Viini Ülikooli professori M. Schlicki filosoofiaseminaridest XX sajandi 20-datel. Tekkinud grupeeringut nimetatakse sageli ,,Viini ringiks", kuigi sellega ühines ka filosoofe mujalt. Tuntuimad Viini ringi liikmeid: O. Neurath, K
Nö pärilikku informatsiooni kannaks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis ning liiguks sealt omakorda gameetidesse. Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid üleminekuid, seltside teket jne seletas Lamarck vitalistlikult-teleoloogiliselt. Lamarcki õpetus lisas hoogu hügieenile. Tekkis ka nähtus nimega psühholamarkism, mis rõhutab tahte tähtsust, samuti olid siin mõjud kehakultuuri arengusse. Olulisim evolutsionist ka tulevasi arenguid meditsiinis ja tervishoius vaadates oli Charles Darwin (1809-1882)! Darwini peateos Liikide teke (1859) käsitleb nii arengut kui valikut, paneb senise teadmise kokku, leiab, et igal olevusel kaks põhiomadust (millel areng põhineb) muutlikkus ja pärilikkus. Pärilikkust seletas Darwin nn pangeneesi teooria raames (kogu kehas tekkivad pärilikkusosakesed gemmulad siirduvad sugurakkudesse, kui kehaosa areneb / muutub,
annaabi.ee 
