holokausti perioodiks, sest ta on väga hea elektronide aktseptor ja on elusorganismidele väga toksiline. Paljud anaeroobsed mikroobid surevad kohe hapniku keskkonnas. Seega nõudis elu muutunud keskkonnas teatavate kaitsemehhanismide tekkimist. See toimis aga aeglaselt ja paljud anaeroobid surid neil aegadel välja, vaid väga üksikud säilusid ja eksisteerivad siiani. Mõned neist aga omandasid hapnikhingamise. Need olid punabakterid, kes evolutsioneerusid hapnikhingamise suunas. Selleks hakkasid nad kasutama teatud süsinikku fikseerivaid molekule, mis hiljem modifitseerusid elektroni ülekandvateks ahelateks. Nii muutusid nad aeroobseteks ja hiljem juba sümbiontidena eukarüootides hakkasid nad aeroobselt hingama. Punabakterid ongi tänaseks muundunud rakkude hingamisorganoidideks mitokondriteks. See sümbioos tekkis väga vara, eukarüootide evolutisoonilise arengu alguses. Kloroplastid on eukarüootidel hilisemat
sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg · Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) sama mis Juura ja Kriidi ajastu · Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. · Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. · Paleogeeni ajastu (65,5-23,8 milj. aastat tagasi) sama mis Neogeeni ajastu · Neogeeni ajastul (23,8-1,8 milj. aastat tagasi) olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevaga
puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond – suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) – sama mis Juura ja Kriidi ajastu Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond – imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Paleogeeni ajastu (65,5-23,8 milj. aastat tagasi) – sama mis Neogeeni ajastu Neogeeni ajastul (23,8-1,8 milj. aastat tagasi) olid kliima ja loomastik sarnased tänapäevaga
Eluleidus ainult meres. (545-495mln a) Ordoviitsium Lisandusid sammalloomad, Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. (495-440 mln a) Silur Merelised selgriitud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Tekkisid korallrifid. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. (440-417 mln a) Devon Kasvas kalada mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Kaladest evolutsioneerusid nelijalgsed, kes asustasid maismaa. (417-354 mln a) Karbon Taimestik oli lopsakas. Taimede mattumisel tekkisid kivisöelademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroogsete ja lülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid roomajad. (354-292 mln a) Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis
Seda esialgset etappi nimetatakse ka hapniku holokausti perioodiks, sest ta on väga hea elektronide aktseptor ja on elusorganismidele väga toksiline. Paljud anaeroobsed mikroobid surevad kohe hapniku keskkonnas. Seega nõudis elu muutunud keskkonnas teatavate kaitsemehhanismide tekkimist. See toimis aga aeglaselt ja paljud anaeroobid surid neil aegadel välja, vaid väga üksikud säilusid ja eksisteerivad siiani. Mõned neist aga omandasid hapnikhingamise - need olid punabakterid, kes evolutsioneerusid hapnikhingamise suunas. Selleks hakkasid nad kasutama teatud süsinikku fikseerivaid molekule, mis hiljem modifitseerusid elektroni ülekandvateks ahelateks. Nii muutusid nad aeroobseteks ja hiljem juba sümbiontidena eukarüootides hakkasid nad aeroobselt hingama. Punabakterid ongi tänaseks muundunud rakkude hingamisorganoidideks mitokondriteks. See sümbioos tekkis väga vara, eukarüootide evolutisoonilise arengu alguses.
tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade mitmekesisus, planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid; suurenesid roomajate mõõtmed) · Triias 250-205 mln . · Juura 205-142 mln. (ühest dinosauruste harust evolutsioneerusid esimesed linnud; aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed; putukate mitmekesisus) · Kriit 142-65,5 mln. ( lõpus toimus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused meteoriit) Uusaegkond e. Kainosoikum. Imetajate kiire evolutsioon: Ilmusid kiskjalised, kabalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. · Paleogeen 65,5-23,8 mln. · Neogeen 23,8-1,8 mln. (kliima ja loomastik sarnases tänapäevaga; laiemalt hakkasid
muutumine. ELU PÄRITOLU Elu päritolule ja tekkele on olnud mitmeid vaateid. Neist eristuvad tänapäevalgi kaks põhisuunda. Religioosne maailmavaade tunnistab kõrgema jõu(jumala) olemasolu, elu loomist. Mitmeid variatsioonid sellest käsitlevad loomisprotsessi veidi erinevalt: jumal võis maailma luua kohe sellisena, nagu ta on: ta võis luua vaid esialgseid elusorganismid, kes edasi evolutsioneerusid; ta võis n-ö ette anda vaid üldised printsiibid ja tingimused arenguks (aeg, ruum, seosed). Üldistades ja ateistlikust ilmavaates lähtuvalt võiks öelda, et religioon annab lihtsaid tõestamata vastuseid. Teaduslik maailmavaade tugineb teaduslikule Uurmismeetodile (probleem, hüpotees, vaatlus, eksperiment, järeldused), pidevale tõestamisele ja uute andmete lisandumisel ümbertõstmisele. Seega kahtlustele ja küsimustele. Näiteks tõestati alles 19
Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril. 8. Elusa looduse areng mesosoikumis? Mesosoikum on aegkond, mis eksisteeris 250-65 mln aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb triiaseks, juuraks ja kriidiks. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. 9. Elusa looduse areng kainosoikumis? Kainosoikum on aegkond, mis algas 65 mln aastat tagasi ja kestab tänapäevani. Algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja
Eesti Kambriumist on tuntud 1 perekond, Ordoviitsiumist üle 75 perekonna ja Silurist 19 perekonda (kokku üle 450 liigi). Arheotsüaadid olid Vara-Kambriumi meredes laialdaselt elutsenud käsnade grupp, kellel oli lühike, kuid kirev elu. Esimesed arheotsüaadid ilmusid juba Kambriumi alguses ja muutusid kooslustes väga oluliseks grupiks. Neil oli lubiainest koosnev kaheseinaline poorne, enamasti kooniline toes, mille kõrgus ulatus kuni 40 cm-ni (joonis 1). Nad evolutsioneerusid kiiresti ning olid esimeseks riffe moodustavaks grupiks Maa ajaloos. Vaatamata oma edukusele ja arvukusele jäi arheotsüaatide eksistents ikkagi lühikeseks, nad surid välja juba Kesk- Kambriumis. Ordoviitsium Ordoviitsiumis jätkas Baltika manner liikumist ekvaatori poole ning lähenemist Laurentiale (Põhja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest lõunapooluse mandritest moodustunud Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas.
Uued lühijalgsete rühmad ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Võime muneda koorega mune. Sarnane mereelustik. Permi lõpus väljasuremine- 96% mereliste selgrootutest, 50% sugukondadest, trilobiidid, käsijalgsed. Kujunes Keskaegkonna elustik: meredes ammoniitide, karpide ja luukalade mitmekesisus; lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja putukad. Kriidi ajastu lõpul suur väljasuremine (meteoriit). Hävisid dinosaurused ja merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised). Osad rühmad kohastusid veekeskkonnaga (vaalalised, loivalised) ja siirdusid vette. Austraalias kukkurloomad. Neogeeni ajastul olid kliima ja loomastik sarnane tänapäevastega
sammalloomad, rikkalikult on peajalgseid, tigusid jt molluskeid ning graptoliite, suureneb käsijalgsete ja trilobiitide mitmekesisus. Silur Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed käiad. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. Kivistisi: korallid, käsijalgsed, trilobiidid, käiad. Devon Kasvas käiade mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Käiadest evolutsioneerusid neljajalgsed, kes asustasid maismaa. Kivistisi: taimede spoorid, käiad,vanimad neljajalgsed, kärbid, teod ja käsijalgsed. Karbon Taimestik oli lopsakas osjad, kollad, sõnajalad. Taimede mattumisel tekkisid kivisöe-lademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroog-sete jalülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Kiiresti evolutsioneerusid algelised kahepaiksed. Ilmusid roomajad.
vormiga, millel on ainult üks idanemis vagu. Hilisem õietolm on juba kolme idanemisvaoga, mis tõstab nende viljastumise tõenäosust (joonis 4). Ülem-Kriidi ajastu fossiilsed õistaimed olid paleoontoloogidele suureks mõistatuseks. Charles Darwini jaoks oli selline liikide paljusus "õudne müsteerium". Arvati, et õistaimed on evolutsioneerunud pika aja jooksul, kuid Vara-Mesosoikumist ei õnnestunud primitiivseid õistaimi leida. Lehtede ja õietolmu järjestus näitab, et õistaimed evolutsioneerusid peaasjalikult Kriidi ajastul. Kriidi ajastu lõpuks domineerisid katteseemnetaimed paljasseemnetaimede üle. Katteseemnetaimede kiire paljunemise põhjus on küllaldki silmapaistev. Õistaimede edasimineku põhjuseks on ühelt poolt nende seemnete hea varustatus toitainetega. Kaheliviljastamise protsessi käigus esimesel korral valmib munasarjas seeme, mis teisel etapil varustati toitainetega. Kuna paljasseemnetaimedel puudus selline süsteem, siis neil võttis seemnete valmimine kauem aega
söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. Väljasuremise järel kujunenud elustik erines eelnevast. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. Uusaegkonnas algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad – vaalalised ja loivalised –
7. Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib- ja kalasisalike valitsemisaeg. Imetajad, kes põlvnesid Permi ajastu primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. 8. Mis oli imetajate kiire mitmekesistumise eelduseks Uusaegkonna alguses? Hiidroomajad hävisid ja kliima soojenes. Õpik lk. 66 - 67 Mõisted Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks
Inimese käitumine tekib kultuurilise evolutsiooni koostoimes - lapse sugu sõltub isast (naistel xx, meestel xy) Vigased/kasvaja rakud kasvavad piiritult - Multiregionaalne hüpotees – kaasaja inimene võib olla evolutsioneerunud oma arhailistest esinvanematest paralleelselt euroopas, aasias ja aafrikas või ikkagi ühel kontinendil ja pärast on homo sapiens liikunud teistele kontinentidele - Tänepäevased neli inimpopulatsiooni e rassi evolutsioneerusid ühistest heleda nahaväevusega eellastest. 19.Sugu ja ristpärandumine Inimene - 20 000 struktuurigeeni - 50 triljonit rakku – 70kg - 10 astmes 14 bakterirakku – 500-1000 liiki, sool, nahk - 7-8% kehakaalust veri - Vesi – laps 78%,mees 60% naine 55% - 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke Tunnuste pärandumine – kromosoomide tüübid
Neil paks raku kest, nad moodustavad suuri kihilisi struktuure, mida nimetatakse stromatoliitideks (võlvjad) või onkolliitideks (ümarad). 15. Kunstliku elu loomine Venter´i meeskond sünteesis bakteri Mycoplasma mycoides genoomi ja viisid selle genoomita rakku. Said looduslikust bakterist eristamatu bakteri M. mycoides. 16. Inimese evolutsioon: ränne ja rassid Tänapäevased neli inimpopulatsiooni e. -rassi evolutsioneerusid ühistest eellastest, kes olid heleda nahavärvusega. Evolutsioon: bakterid, arhed, eukarüoodid (seened, taimed, loomad sh inimene). Aafrikast-välja-hüpotees (vt 1PPT, 47slaid) 17. Inimese koostis: vesi, veri, geenid, rakud, bakterid Inimene: 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke. 20 000 struktuurgeeni, 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) (keskmiselt 70 kg), 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) (keskmiselt 1,5 kg), 7-
kahepaiksed. Ulatuslik väljasuremine. Karbon. Soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad- neist on tekkinud kivisüsi. Kasvas lülijalgsete ja kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel lennuvõime. Permi. Lõpul suurim väljasuremine. KESKAEGKOND: suurenesid roomajate mõõtmed, suured dinosaurused, imetajad väiksed ööloomad. Juura. Dinosaurustest evolutsioneerusid esimesed linnud. Lõpus hakkasid levima õistaimed ja mitmekesistusid st putukad. Kriidi. Ajastu lõpul suur väljasuremine (dinosaurused). UUSAEGKOND: hiidroomajate hävingu järel kiire imetajate evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad suundusid tagasi vette (vaalad ja loivalised). Neogeeni. Kliima ja loomastik sarnased tänapäevaga. Laiemalt levivad konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud ja rohttaimed.
Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiirdeid nende ulatuslik rändamine uutele aladele. Alates 1960.-ndatest on liikidevahelisi geneetilisi erinevusi uuritud immunoloogiliste, biokeemiliste ja molekulaargeneetiliste meetoditega. Esimene põhjalikum uurimine inimese ja simpansi sarnasuse üle tehti 1975. a. Valkude primaarstruktuuri keskmine erinevus on 1% ja DNA unikaalsete järjestuste erinevus u 2%. Paleotseenis toimus imetajate lahknemine, kes evolutsioneerusid väga kiiresti. Ilmusid esimesed väikest kasvu ahvi eellased (luujäänuseid leitud ka Euroopast). Välja nägid nad nagu sabaga poolahvid. Neid peetakse juba primaatideks. U 4030 miljonit aastat tagasi arenesid nad kiiresti. Tegelikult erinesid need väikesed loomad ka ahvidest, kuid nad ronisid puude otsas haarates esi ja tagajäsemetega, mis meenutasid inimeste käsi ja jalgu. Oligotseeni vältel ilmusid ahvilised ja ahvisarnased primaadid. Neist perekond
aga õistaimede õie prototüübid. Kindlasti oli tollastel õitel ka "parasiit"-putukaid (neid, kes eelistasid toituda õietolmust), kes tühjendanuna ühe käbi, rändasid teisele einet jätkama. Kuna aga tol ajal polnud hambapasta firmasid ja nende reklaami, ega need putukad ei puhastanud oma suu ümbrust ka mingil teisel viisil piisavalt hoolikalt, kandsid nad paratamatult teise taime käbile edasi õietolmu. Kuna nende putukate poolt tagati risttolmlemine, arenesid (=evolutsioneerusid) infovahetuse (=risttolmlemise) tõttu putuktolmeldavad taimed tuultolmeldavatest (=paratamatult isetolmlevatest) sama elupaiga liikidest tunduvalt kiiremini. Seega oli kasulik putukaid ligi meelitada, nii tekkisid käbi ümbritsevatest lehtedest silmatorkava välimusega kroonlehed (mis võisid peale selle maitsvad olla, et vältida õietolmu kui taime jaoks väärtuslikuma söömist) ja samaaegselt kujunesid lehtedele näärmed, mis eritasid nektarit. Et aga näljased
annaabi.ee 
