augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu. Suuremad lapsed tegelesid õppimisega, et oleksid valmis alustama õpinguid vaestekoolis. Väiksemad lapsed tegid jõukohast tööd, peamiselt käsitööd. Mängida lubati lastel vähe, kuna mängu peeti tähtsusetuks. 1860. aastal avati Tallinnas lasteaed Evangelistliku Lutherliku Diakonisside Seltsi poolt. Diakonisside Seltsi kuulusid ristiusu koguduse naisteenrid, kes tegelesid heategevusega. Esialgu oli lasteaed mõeldud 6 10-aastastele juudi lastele, hiljem võeti vastu ka eesti soost lapsi, lõpuks jäigi lasteaed töötama eesti lastega. Diakonisside Seltsi lasteaed oli saksakeelne, tugeva rõhuasetusega usukasvatusele ja distsipliinile. Lastele õpetati piiblilugu, katekismust ja vaimulikke laule
maailma kõiksugustes kirjanduslikes ja mitte-kirjanduslikes ringkondades. Tolle lause tähenduse ja mõtte üle on palju arutletud ja vaieldud. Ühelt poolt on tegu vihjega Bulgakovi enda elule, kus ta viskas ahju ühe redaktsiooni "Meistrist ja Margaritast" ning asus peagi seda uuesti kirjutama - käsikiri ei põlenud (hävinud), autori peas säilis see edasi. Teisalt on neid sõnu seotud raamatu veidi evangelistliku õpetussuunaga. "Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatutega." (M&M lk 5), "...ärge kunagi ega midagi kartke. See on arutu." (M&M lk 247), "...ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad." (M&M lk 276) jne. kõik need laused on seotud romaani üeega, aga samas kehtivad kui teatud elufilosoofia väljaspool teost. Dave Parrishi nägemuse järgi on maised
Gustav II Adolf (1611-1632) q 1630. juuni maabumine Pommeris; 30 000 sõdurit. Palju välismaalasi. q Võeti laenu (Prantsusmaa). q Propaganda - ``Põhjamaade lõvi`´. 1631. a. 7. september Bretenfeldi lahing katoliiklaste kaotus. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q Läbirääkimised katoliiklastega; liikumine lõuna poole. q Gustav II Adolfi soov peale võitu - Protestantliku ühisriigi keiser või evangelistliku liidu juht? 1632. a. 6. november Lützeni lahing. Leipzig 20 km. Gustav II Adolf saab surma. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) KRISTIINA oli Gustav II Adolfi tütar. 1644. a. sai ta täisealiseks. 1650. a. kroonimine, Kristiina on 23-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Kristiina oli haritud ja oskas paljusid keeli ja oli tuttav kaasaja ja mineviku kirjanduse,
annaabi.ee 
