Keskaja filosoofia
Jumal on armuline ja päästev. Inimene on oma
loomult patune. "Hamartia"- sisemine rikutis, lased oma elu eesmärgist mööda.
Peccaum originaale- pärispatt
2. Inimene ja inimene
Eetiline nõue kristluses: "Armastame oma ligimest kui iseennast!" Ligimene saab
uue tähenduse iga inimene. Kõik inimesed on jumala lapsed ja on võrdsed jne.
Õde ja vend mõiste- sellega väljendati nagu,et kõik on võrdsed ja nii. Kristluses
puudus rahvuse idee, kristlus oli rahvusülene religioon. Matteuse evangeelikumi
lõpus on kirjas: "Minge kõiki maailma, kuulutage kristlus kõikidele vms" meie
vaimne päritolu, iga inimene võib olla osa sellest väljavalitusest. Kristluses
puudusid seisuslikud vahed, leiti , et see on suunatud ka neile, kes on tõrjutud
teiste ühiskonnagruppide poolt. Esimesed kristlased olid eelkõige ük
madalamatest kihtudest: orjad, vaesed... kristlus oli mõnesmõttes vaimnereligioon,
mis algas alt poolt kihtudest pihta või nii.
3. inimene ja maailm