Ükski lõpplahendus ei paistnud Eesti jaoks midagi head. Tõrjuti tagasi baltisakslust sõja puhkedes, eestlastel avanes võimalus tõusta kõrgematele kohtadele. Armeesse mobiliseeriti 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest. Põllusaak läks sõjameestele, raudteid kasutasid sõjamehed jms. Lätist saabus eestisse tuhandeid sõjapõgenikke, keda tuli majutada. 1915. a. augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad, et hävitada Vene eskaader. Kaaluti eesti evakueerumist. Sõja vältel mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100,000 eestlast, kellest langes 10,000. 1916. a. lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu kokkuvarisemise äärel. Majandus oli ruineeritud, tooraine ja kütusevarud lõppemas. Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvustele, poolakad taastasid oma riigi 1916 a. 8. Kultuuri areng 19. saj lõpus ja 10. saj alguses Kultuurielus ja hariduses toimus kiire areng, traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne
patareid kord aastas (patareide tühjenemisest annab märku ebatavaline heli). 2. Õpida ise ja juhendada oma pereliikmeid, kuidas käituda tulekahju tekkimisel ja evakueerumisel hoonest. Ametiasutustes, teenindusettevõtetes, kaubamajades jt avalikes kohtades (hoonetes) peavad olema seintele paigaldatud evakuatsiooniplaanid (igal korrusel) ning evakuatsiooniteed märgistatud turvavalgustustitega. 3. Harjutada oma pereliikmetega evakueerumist. Proovida seda teha suletud silmadega, kuna tulekahju ajal tekkib väga palju suitsu, mille tõttu ei ole võimalik midagi näha. Liikumise ajal pidada meeles, et lae all on alati rohkem suitsu ja kuumust kui põranda lähedal. Hoida ennast kummargil või käpakil. Käsikaudu liikumisel ei avata alati kõiki uksi, vaid katsutakse esmalt ukse temperatuuri (tulekahju võib olla selle ukse taga). 4
annaabi.ee 
