35. Ameerika Ühendriikide president Kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda Vanemad poliitikud Kaheksa õde-venda Oli abielus Jacqueline Kennedy- Onassisega 2 poega, kellest üks suri 1. eluaastal, ja 2 tütart, kellest üks sündis surnult II maailmasõda Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. President Kennedy 1960 presidendivalimised Kennedy poolt 49,7% ja Richard Nixoni poolt 49,5% Varasematest noorim president (43) Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963 Tähtsus Alustas Rahukorpuse (Peace Corps)
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas
................................................................................. 10 1.3.2 Tulekahjuteate kontrollimise kord..........................................................13 1.4Evakuatsiooni läbiviimise juhis.....................................................................14 1.4.1Juhtnöörid isikute evakueerumiseks.......................................................14 1.4.2Evakuatsiooni algatamise ning kõikide ehitises viibivate inimeste evakueerumise ja evakueerimise korraldus...................................................14 1.4.4 Evakueerunute ja evakueeritute kogunemiskoht..................................14 1.4.5 Isikute loendamise kord........................................................................15 Isikud kogutakse struktuuriüksuste juhtide korraldamisel, kes loevad isikud üle ja informeerivad isikute arvust päästetööde korraldajat..........................15 1
ei ole puuetega inimeste jaoks abivahendeid. Tihti pole puuetega inimestele avalik informatsioon kättesaadav erinevates formaatides (audio versioonid, informatsioon lihtsustatud keeles jne). Uus tehnoloogia ei ole tihti kasutatav kõikide inimeste jaoks. Puuetega inimeste jaoks on tihti raskendatud kvaltiteetse hariduse saamine, kuna Eestis ei ole piisavalt erivajadustega laste jaoks mõeldud koole ning ka spetsiaalse eriharidusega õpetajaid. Eestis oleks vaja teha evakueerumise skeemid kasutatavaks ka puuetega inimestele, sest õnnetuse korral võib juhtuda, et puudulike skeemide tõttu ei leia puudega inimene hoonest väljapääsu Tartu 2 2006 Eesti Maaülikool (Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid). Puudega inimesi
KUI TEIL TULEB EVAKUEERUDA Otsus evakuatsiooni alustamise ja selle läbiviimise korra kohta teatatakse elanikele ringhäälingu, televisiooni ja ajalehtede kaudu kas töö- või elukohas. Esmalt tuleb seada valmis kõik see, mis te võtate endaga kaasa. Võtke kaasa ainult kõige hädavajalikumad riided, ihu- ja voodipesu, tualett-tarbed ja kindlasti ka isikut tõendavad dokumendid. Igale kohvrile või pakile kinnitage lipats, millele märkige oma perekonnanimi, initsiaalid, alaline elukoht ja evakueerumise lõpp-punkt. Tsiviilkaitse organid võtavad tarvitusele abinõusid evakueeritavate toitlustamiseks. Kui teil on kodus väike toiduainete varu, võtke see kaasa. Eelistatumateks tuleb pidada toiduaineid, mis ei rikne ja mida saab teel olles süüa. Individuaalsed kaitsevahendid võtke kindlasti kaasa. Kui kõik on valmis, andke korter üle elamukontori töötajale ja minge koos asjadega evakuatsioonipunkti. Seal registreeritakse teid, paigutatakse transpordile ja suunatakse linnast välja.
1893. aastal muudeti õppetöö venekeelseks ja ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks. Suure osa sakslaste lahkumisega muutus nii õppejõudude kui õpilaste koosseis. (Salupere 2004:48) Arstiteaduskonna tarvis rajati vahetult enne I maailmasõda Maarjamõisas kaks kliinikut. 1914. aastal valmis Vanemuise tänava õppehoone matemaatika- looduteaduskonna tarvis. Esimene maailmasõda tingis aga ülikooli evakueerumise sise- Venemaale Voronezi linna, kus ülikool jätkas tööd 1918. aastal. (Salupere 2004: 49) 2.3Emakeelne ülikool 1919. aastal alustati ettevalmistusi rahvusülikooli avamiseks, see sai teoks veel sama aasta detsembris. Sellest ajast alates on ülikool olnud eestikeelne. Õppejõude kutsuti esialgu ka välismaalt, eeskätt soomest, aga suur osa õppejõududest olid kohalikku päritolu. Tegutsemise esimestel aastatel omandas ülikool mitu aadlimaja südalinna peahoone ümbruses
sobivamad töövahendid. Töövahendid peavad vastama tehtava töö laadile ja eeldatavale koormusele ning nende paigutus peab võimaldama ohutu läbipääsu töötamiskohale. 2.7.4. Kõrgel asuvatele ajutistele töötamiskohtadele juurdepääsuks tuleb valida sobivad vahendid vastavalt liikumissagedusele, töötamiskoha kõrgusele ja kasutusajale. Valitud juurdepääsuvahendid ja nende paigutus peavad võimaldama evakueerumise ohu korral. Ühendusteed juurdepääsuvahendite ja töötamiskohtade vahel ei tohi suurendada kukkumisohtu. 2.7.5. Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. 2.7.6. Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui
-kinnitusmärge -asutuse nimetus -aadress, telefon, faks, e-posti aadress -arhiivi eest vastutava isiku nimi -ohuplaani koostamise aeg -ohuplaani asukohad. 2.Sisukord 3.Tekst: -asutuse ja hoone lühiiseloomustus -kommunikatsioonisüsteemide lülitussõlmed -personali vastutusalad hädaolukordades -tegutsemine hädaolukordades (tuleõnnetuse, veeõnnetuse, biokahjustuse, elektrikatkestuse, inimründe puhul). -hädaolukorrast teavitamise kord erinevate ohtude korral (esmane tegevus, evakueerumise plaan, võtmete asukohad) -hädaabivarustus ja varud -teenused -väljaõpe -plaanid ja skeemid. Ohuplaani tekstistruktuuri vt www.ra.ee Ohuplaan kinnitatakse käskkirjaga. JUURDEPÄÄS ARHIVAALIDELE Juurdepääs avalikule arhivaalile on vaba alates tema loomisest või saamisest, v.a need arhivaalid, mis sisaldavad · Riigisaladuseks tunnistatud teavet · Eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid · Ärisaladust. Juurdepääsupiirangud kehtestatakse järgmiselt:
19. oktoobril murdsid 249. eesti laskurdiviisi 921. laskurpolgu II ja III pataljon pärast poolteist nädalat kestnud rünnakuid Ariste kaitseliinist läbi, lahingus osalesid ka 917. laskurpolk ja 925. laskurpolgu II pataljon. Kaitseliini läbimurdmise korral oli 131. laskurdiviisi väeosade ülesandeks pealetungi edasiarendamine sakslaste tagalasse (ERAF, f. 78, n. 1, s. 5, l. 127; ERAF, f. 79, n. 1, s. 18, l. 113; ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 1012). Esimene Sõrvest evakueerumise plaan 10. oktoobril oli Saarte kaitse staap teinud otsuse, et Sõrvet ei suudeta kaitsta ja sellel ei ole enam ka erilist strateegilist tähtsust. Sellest otsusest tulenevalt töötas 24. maabumisflotilli komandör ja staabiülem kindralmajor Karl Henke välja Sõrvest evakueerumise plaani, mis pidi teostuma kolmes etapis. Väeosade viimaseks lahkumistähtajaks olnuks 19. oktoober (Melzer 1960, 7375; Lahingud Lääne-Eesti saartel). 12
olnud Eesti iseseisvuse rutakas väljakuulutamine veebruaris. Lahkuv Saksa administratsioon andis võimu üle EV Valitsusele - muud varianti polnud - ja aitas Narva all vastu võtta punaväe esimesed rünnakud. Samas olid sakslased väga tõrksad oma relvastust eestlastele üle andma, muutes selle pigem kõlbmatuks. Näiteks loobiti Tallinna sadamas merre tuhandeid püssilukke. Samasugust paranoilist mõistmatust väikerahva püüdluste suhtes kogesid eestlased ka sakslaste teise evakueerumise ajal 1944. aastal. 1918. aasta lõpul näis olukord troostitu. Punavägi oli tunginud üle Narva jõe, alistades ühe asustatud punkti teise järel ning lähenedes Tallinnale, mis oli mere poolt pealegi täiesti kaitseta. Õnneks saabus Tallinna õigeaegselt Inglise eskaader, tagades julgeoleku merelt. Tallinnas veel teatavat jõudu omavad enamlased üritasid olukorda sellegipoolest destabiliseerida, korraldades raekoja platsil, Eesti Ajutise Valitsuse ees, ähvardava meeleavalduse. Olukorra
maksimaalselt edukad. Prof. J.B.Caldwell analüüsis 216 kaubalaeva avariisid ajavahemikul 1960-1983. Neist 43 laeva meeskonna üldarvuga 340 inimest hukkusid nii kiiresti, et ei jõudnud anda hädasignaali ja loetakse jäljetult kadunuteks. Ülejäänud 169 laeva meeskonnad koguarvuga 8582 inimest tegid vähem või rohkem edukaid katseid pääseda päästepaatidel või -parvedel. Pääsemiseks tegi katset 7126 inimest (83%), neis hukkus evakueerumise käigus 1303 (18,3%) ja üldse 1754 (23,5%) pardal olnud isikut. Eraldi on välja toomata avarii hetkel hukkunute arv. Hukkunuid tormise ilmaga oli 7 korda rohkem kui vaikse mere korral. Otsust vastu võttes peab kapten endale aru andma võimalikest tagajärgedest. Inimeste evakueerimine laeva ruumidest, nende paigutamine päästepaatidesse ja paatide vette laskmine toimub Muster Rolli alusel, mis igas laevas peab olema koostatud ning õppustel läbi töötatud
annaabi.ee 
