70 riiki tegid annetusi · Kuweit tegi suurima annetuse $500 miljoniga, aga Katar, India, Hiina, Pakistan ja Bangladesh annetasid samuti suuri summasid Orkaan Katrina mõjutas üle 15 miljoni inimese elu erinevates valdkondades nagu näiteks majandus, evakueerumine, bensiini hinnad ja joogi vesi. http://static.guim.co.uk/sysimages/Guardian/Pix/pixies/2009/10/25/1256497454575/NewOrleansafterHurrica001.jpg http://members.tripod.com/4christe/TreasureBay.jpg http://latimesphoto.files.wordpress.com/2010/08/katrina_anniversary005.jpg New Orleansi linn, mis on ligi 6 korda suurem kui Tallinn, oli 80% ulatuses üleujutatud!
● logaritmiline seismiline skaala ● Arvestab energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb ● Põhineb seismojaamades salvestatud kõige suurema laine ● amplituudil (Võimsaim, mis kunagi salvestatud on 8,6 magnituudi) Mercalli skaala-mõõdetakse 12 palli süsteemis (hinnatakse maavärinast põhjustatud kahjustusi) d. Kuidas vähendada purustusohvrite arvu & purustusi, millest sõltub? 1) Kuidas vähendada ohvreid? ● Õppused ● Evakueerumine ● Kindlad elamisehitised 2) Millest sõltub ohvrite arv? ● Majade kvaliteet ● Maavärina asukohas olevast inimasustusest ● Maavärina epitsentri asukoht (mida lähemal seda tugevam maavärin) ● Magnituud ● Fookuse sügavus ● Maavärina tekitatud tulekahjude jms arv ● Tsunami või ei ● Maalihe Maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks kasutatav seismograaf:
Prantsuse ja Briti sõjatehnika jäi saksa omadele alla. Sakslased murdsid Maasi jõe juures prantslaste kaitse, tungisid tagalasse ja piirasid vastased sisse. Prantslased ei suutnud piisavalt tugevat vastupanu osutada ja 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Okupeeriti Pariis ja 2/3 Prantsusmaast. Vabas lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Inglismaal loodi liikumine Vaba Prantsusmaa võitlus Hitleri vastu. Inglaste evakueerumine Dunkerque'i kaudu Prantsusmaalt juunis 1940 Lahing Inglismaa pärast Pärast Prantsusmaa vallutamist jätkas vastupanu vaid Inglismaa, mille peaminister oli Winston Churchill. 16.juulil andis Hitler käsu Inglismaa Luftwaffega (saksa õhujõud) alistada. Inglastel oli vähem lennukeid ja piloote, aga olid hävituslennukid Spitfire'd ja radar. Inglaste kaotused olid suured, kuid siiski jäädi võitluses peale. Nende poolel olid ka Poola, Tsehhi jt sakslaste anastatud
Kui välja arvata üksikud maastikud ja aktiseeria, pühendas kunstnik end täielikult portreedele. Ta on palju kujutanud tolleaegseid kuulsaid kunstnikke ja luuletajaid (nt Chaim Soutine'i, Jacques Lipchitzi, Max Jacobit, Jean Cocteau'd, Picassot jt). 1918. aastal oli elu Pariisis keeruline. Toitu oli piiratut kogustes, gaasi ja elektri tarbimine vaid minimaalselt lubatud, pidevalt toimusid õhurünnakud. Pärast 30. jaanuari ööd, mil saksa lennukid Pariisi pommitasid, algas massiline evakueerumine linnast välja, lõunasse. Ligi 500 000 inimest lahkus Pariisist, nende seas ka Modigliani koos oma pruudi Jeanne Hébuterne'i ja paari sõbraga. Elukohaks sai Côte Azur. Lõuna-Prantsusmaa päikselises valguses valmisid kunstniku tuntuimad ja hinnatuimad teosed. Samuti toimus tähtis sündmus isiklikus elus sündis Amedeo ja Jeanne'i ühine tütar, kes aastakümneid hiljem oma isast ka raamatu kirjutas. 1919
korpus olemast. Sama pealetungi tulemusena vabanes 25. juulil ka Tartu. Lahingud Tallinna pärast Siis Paide alt Kunda alla ja jõuti Soome laheni. Punaarmee jagati kaheks. Üks osa taandus ida suunas, aga sakslased juba jõudnud Narva ja Kingissepa alla, venelased loovutasid 17. augustil Narva ja taandusid Eesti piiridest välja. Samal ajal teine Punaarmee osa, mis jäi Paidest lääne poole, taganes Tallinna kaitsele. Pealetung Tallinnale algas 20. augustil 27. augustil Punaarmee evakueerumine (30 000 inimest). 195 laevast uputati 55, kui laevade karavan jõudis Juminda poolsaare juures Saksa-Soome miinidele + pommirünnakud. 28. augustil Saksa väed Tallinnasse. 3 1. sept. hõivasid sakslased Haapsalu ja Virtsu, mandriosa vaba. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Sept.- okt. saartel lahingud. Algul kohe Vormsi. Dessant Muhumaale. 13. sept. taandus Punaarmee Saaremaale. Samal päeval pealetung sinna. 21. sept. taandusid Punaarmee
Inglismaa, Saksamaa Müncheni sobing. 1939. esitas Hitler ultimaatumi Leedule. End kuulutas iseseisvaks Slovakkia, hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. MRP. Stalin nimetas Hitlerit ,,revolutsiooni jäälõhkujaks." Lubati mite teineteist rünnnata 10a jooksul ega osalega teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Maginot' ja Siegfriedi liinil kummaline sõda kuni 1941. 1940. 9. aprill vallutati Taani, rünnati Norrat. 10. mai rünnati Belgiat ja Hollandit. Juuni alguses evakueerumine Dunkerque kaudu. 22. juunil Compiegne'i metsas Prantsusmaaga vaherahu. Vaba Prantsusmaa + Charles de Gauller, Vichi valitsus Petain. Lahing Inglismaa pärast. Balkani vallutamine, Kreeka. Allveesõda. 1941. Sõda Aafrikas, Erwin Rommel. Aarika korpus. Kõrberebane. Karl Selter 24. sept 1939 Moskvas. 28. Baaside leping. 18. okt üksused Eestis. Soome talvesõda ülemjuhataja marssal Mannerheim. Soome venitas baaside lepinguga, 30. nov 1939 ründas Punaarmee. Mannerheimi liin. 12
millega inimesed puutuvad. Enamike tugevatoimeliste mürkainete puhul on ainsateks kaitsevahenditeks spetsiaalsed keemiakaitseülikonnad ning isoleerivad hingamisaparaadid. Kui kogused ei ole suured, siis aitavad ka vastavad filtrid. Kuna mitmeid aineid hoitakse väga madalatel temperatuuridel, siis peab varustusse kuuluma ka kaitseriietus külmumise vastu. Selline varustus on olemas ainult spetsiaalsetel päästemeeskondadel. Parim kaitse on ohtlikust piirkonnast evakueerumine. Alati tuleb mürgituse või selle kahtluse korral kiiresti kutsuda välja kiirabi. Mida kiiremini alustatakse tegutsemisega, seda parem on tulemus, sest aja jooksul imenduvad mürkained järjest rohkem organismi ja võivad põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Selleks, et kiirabi saaks hakata koheselt andma õiget esmaabi, on tarvis anda neile võimalusel informatsiooni aine ja koguse kohta, millega kannatanu kokku puutus.
oli uut suurt pealetungi. Lisaks oli senine liitlane Soome kuu alguses sõjast väljunud ning oodata oli, et nad pööravad Nõukogude Liidu survel oma relvad nüüd Saksamaa vastu. Algas Saksa vägede kiirustav lahkumine, sest neid ähvardas kotti jäämine. Sel puhul oli kavas kogu siinne väegrupp evakueerida saartele. Kotti ajamist õnnestus sakslastel Eestis vältida ning 22. septembri hommikul lõppes evakueerumine Tallinna sadama kaudu meritsi Ida-Preisimaale ja Leetu. Viie päevaga lahkus sel teel laevadega Saksamaa tagalasse 70 000 inimest, neist 20 000 tsiviilisikut. Üle 16 000 Nõukogude sõjavangi, kellele kohe laevaruumi ei jätkunud, saadeti esialgu jalgsimarsil Rohuküla ja Virtsu sadamatesse, kust nad juba viidi üle väina ning evakueeriti seejärel Saaremaalt edasi Saksa tagalasse (BA MA, RM 45 I /246).
aasta jaanuaris-veebruaris. Juuni lõpuks oli laagritesse jäänud veel 6600–6700 juuti. Uus evakueerimine algas juulis seoses Punaarmee pealetungiga. Seekordse evakueerimisega kaasnes ka töövõimetute või evakueerida mittejõutud juutide hukkamine. Septembri keskpaigaks olid kõik allesjäänud juudid kogutud Lagedi ning Klooga laagritesse, kust nad pidi meritsi evakueeritama. Samal ajal algas kõigi Saksa üksuste väljatõmbamine Eestist ning evakueerumine Tallinna sadama kaudu. Juutide Eestist ära viimiseks ei leitud enam võimalust ning 18. septembril Lagedil ja 19. septembril Kloogal tapeti massiliselt juute. 36 26. juuni 6662 Juutide arv Vaivara koonduslaagri võrgustikus 9. august ca 1000 Evakueeritud Stutthofi koonduslaagrisse 19. august ca 2100 Evakueeritud Stutthofi koonduslaagrisse 9. september ? Hukkamine Eredal 18
annaabi.ee 
