Venestamine
saamine Venemaalt. Kriisi teravdas kaubanduse katkemine Läänemerel. Lisaks
halvenes tööjõu kvaliteet. Sõja käigus hävisid mitmed suurettevõtted.
Põllumajandust tabasid eriti raskelt hobuste ja kariloomade ning põllusaagi
rekvisitsioonid. Sõda tõi siiski kaasa ka rahvusliku liikumise elavnemise. Loodi
Linnadeliidu Komitee tallinnas ja põhja-balti komitee tartus. Nad tegelesid vene
armee ja sõjapõgenite abistamise ja tagala korrastamisega, aitasid kaaasa
evakuatsioonidele. Jüri Vilms nõudis 1916.a, et Eestile antaks venemaa koosseisus
rahvuslik autonoomia.
1917.a õõnestas majandust inflatsioon, valitses tugev kütuse, toidu ja tarbekauba
puudus, transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet,
sõdurid lahkusid rindelt omavoliliselt. Kasvas sõjatüdimus ja umbusaldus valituse
vastu. Veebruarirevolutsiooni tagajärjel loobus keiser troonist ja Venemaast sai
vabariik. Võim läks ajutise valitsuse kätte
annaabi.ee 
