1 1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine Saksamaa alustas operatsiooni ,,Barbarossa" ja ründas N.L. 22. juunil 1941, ennetades
Eestis: Kohalikud parteikomiteed ja nõukogude asutused hakkasid juba sõja esimestel päevadel looma relvastatud kaitsesalku ja hävituspataljone. Eestis moodustati 18 territoriaalset hävituspataljoni. Pakutav liikmete arv on 3 000-10 000. Rekvisitsioonid: Algasid transpordivahendite sundvõtmisest Punaarmee tarbeks. Rekvireeriti sõjaväele sobilikud hobused, autobussid, veo- ja sõiduautod, jalg- ja mootorrattad. Talurahvalt sunniviisiliselt võeti ära toiduaineid. Evakuatsioonid: Eesmärgiks oli vältida materiaalsete väärtuste langemist vaenlase kätte. Eestist veeti välja kõike väärtuslikku: tehaste sisseseadet, tooraineid, kütuseid, poolfabrikaate, valmistoodangut, ehitusmaterjale, transpordivahendeid, kariloomi, toiduaineid. Vabatahtlikult asusid evakueeruma mitmesugused punategelased. Tehastest saadeti insenerid ja oskustöölised, veterinaarid, zootehnikud ja karjakud- Evakueeriti 25 000 inimest.
Sakslaste poolt veel hõivamata aladel aga üha süvenes punane terror, mis oli tugevnenud juba sõja puhkemisel. Algas ulatuslik arreteerimislaine ning rinde lähenemisel hakati puhastama vanglaid. Kurikuulsaks said hävituspataljonid aga metsavendade ja teiste "rahvavaenlaste" tabamiseks korraldatud haarangutega, mille käigus piinati ja tapeti vangilangenud metsavendi ja nende perekondi, põletati talusid, hävitati vara, rööviti. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Kokku mobiliseeriti umbes 50 000 meest, kellest NSVLi tagalasse toimetati 32 000-33 000 meest, osa mobiliseerituid põgenes transpordil ning ligi 3000 hukkus teel NSVL. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada (14. juuni küüditamine oli värskelt meeles). Oma osa oli ka lootusel sõja kiirele lõpule ning ka üldisel riigitruudusel ja Saksa-vaenulikkusel. Eestlaste traditsiooniline
annaabi.ee 
