Eesti väikejärved
särg, koger, linast, latikas, roosärg, kiisk, luts, mudamaim ja viidikas. Haruldased on
ojasilm, jõeforell, rääbis, peipsi siig, peipsi tint, teib, säinas ja võldas. Kõige rikkalikum
kalafauna on suuremates, mõõduka toitesisaldusega järvedes. Liigivaene on näiteks
madalate kinnikasvavate düseutroofsete või hüpereutfrootsete, sageli täielikult
ummuksisse jäävate järvede kalastik.
Kalade ummuksisse jäämist põhjustab järvede tugev eutroveerumine. Väikejärvede suure
mitmekesisuse ja hajutatuse tõttu pole riiklik kalapüük tasuv ning väikejärved tuleks jätta
kalasportlastele või rentida majandamiseks perekondadele.
[Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti
Enstüklopeediakirjastus] (lk. 281-282)
Loodusrikkuseks väikejärvedel on veel põhjasetted, mis on keemiatööstuses potentsiaalne
tooraine ja peale töötlemist sobilikud ka lisaväetisena põllumajanduses