väga aeglaselt. Tegelikult kulub terve inimpõlv, et meri täituks uue puhta veega. Läänemeri on ka väga madal meri. Keskmine sügavus 55 meetrit, võrdluseks olgu toodud siin kasvõi Vahemeri, mis on keskmiselt 1,5 kilomeetrit sügav. Lisaks pole Läänemere põhi tasane ja lauge vaid täis sügavikke ja orgusid. See aga raskendab omakorda vee liikumist ja vahetust ning on vaja tugevamaid tõukeid, et vesi liikuma panna ja tekiks värske vee juurdepääs. (8) Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. (9) 2.2 Läänemere peamised probleemid 2.2.1 Eutrofeerumine Läänemere üheks suurimaks probleemiks loetakse kinnikasvamist ehk eutrofeerumist. See on põhjustatud enam kui sajandipikkusest toitainete merre kandumisest (ja pumpamisest) inimtegevuse 7 tagajärjel
näitab tõsiasi, et viimase 50 aasta jooksul on vee läbipaistvus vähenenud umbes kaks korda. Läänemere valglal asuvate riikide tööstuses, olmes ja põllumajanduses tekib suur hulk heitvett, saasteaineid ja reovett, mis sisaldavad mitmesuguseid lämmastiku- ja fosforiühendeid ning raskmetalle. Need jõuavad jõgede, sademete ja lumesulamisvee kaudu Läänemerre. --- 73 Seetõttu on teiste meredega võrreldes ülimadal Läänemeri ja eriti Soome lahe idaosa üks rohke- toitelisemaid ehk eutrofeerunumaid meresid maailmas. Soome lahes liigub merehoovus vastupidiselt kellaosuti suunale, nii pääseb saastunud vesi Peterburi "väravate" kaudu Soome lahe suudmesse. Kuna suur osa Peterburist asub umbes 3 m kõrgusel merepinnast, tekitavad läänetuuled, mis viivad lahe veed Neeva suudmesse, ka üleujutuste ohu. Selle vältimiseks valmis seal 2011. aastaks kaitsetammide süsteem, mida on süüdistatud aga veelgi rohkem roiskuva ja seisva vee tekkes.
annaabi.ee 
