Euroopa ja loodusgeograafia
lõunas Pihkva järveks. Neid ühendav järveosa kannab Lämmijärve nime. Järves on 35 saart,
neist asustatud 5, suurim saar on Piirissaar. Peipsisse voolab üle 200 jõe ja oja. Suurim Eesti-
poolne sissevool tuleb Suurest Emajõest, väljavoolujõeks on Narva jõgi. Suuremas osas
Venemaa-poolse järveosa valglast järve toodud saaste liigub mööda Narva jõge Soome lahte,
andes oma panuse selle eutrofeerumisprotsesside kiirendamisse. Suurjärve rand ja eriti selle
põhjaosa on liivane, ilusat liivaranda on umbes 40 km. Järve lõunakallas on aga kinni kasvanud
ja soostunud. Põhjuseks on kiirem maakerge põhjakaldal. Värska lähedal on järves suured
tervisemuda varud ja mineraalvee allikad.
Võrtsjärv hõlmab Eesti keskosas asuvas suurimas kulutusnõos umbes 11 000 aastat tagasi
olnud suure järve alt maakerke tõttu vabanenud alad. Võrtsjärve alale on omane tasane
annaabi.ee 
