kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon, keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11
kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon, keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11
Paljuski tänu põllumajandusele on maapinnale lähim põhjaveekiht väga mitmetes kohtades saastunud nitraatide ja muude joogiks sobimatute lisanditega. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, fosforväetis fosforitarbe rahuldamiseks ning kaaliumväetis, mis suurendab taimede talvekindlust, saaki ning süsivesikute- ja valgusisaldust, linal parandab aga kiu omadusi. Teine suur probleem on veekogude eutrfeerumine. Eesti järvedest kuulub ligi 40% rohketoitaineliste kilda. Eutofeerumise all mõeldakse toitainete, eelkõige fosfori ja lämmastiku hulga, seega vee toitainelisuse suurenemist. Eutrofeerumine on oma põhiolemuselt loomulik, looduslik protsess, mis kaasneb veekogude vananemisega. Looduses tekitab eutrofeerumist toitainete ärauhtumine veekogude valgalal. See on aga küllalt aeglane protsess ja jääb seetõttu tavaliselt vähemärgatavaks. Inimene on see, kes looduslikku protsessi
annaabi.ee 
