1) Taastuv energiaallikas 2) Biomassi põletamisel vabaneb süsihappegaas mis enne oli võetud atmosfäärist ning seetõttu ei saast keskkonda . 3) Kergesti kättesaadav 4) Aitab tõsta piirkondades tööhõivet 5) Biomass on kodumaine kütus 6) Aitab kaasa jäätmete käitlusele Miinused : 1) Kulukas , kuna tootmisjaamade rajamisele kulub 3 x rohkem ressursse kui maagasi jaamale 2) Metsatööd ohustavad linnustikku 3) Veekogude reostumine ja eutofeerumise oht energiavõsa kasvatamisel 4) On vajalik koduses tarbimises varuda ja ladustamine 5) Kütteväärtus on madalam kui fossiilsetel kütustel . Energiakriis on vastuolu inimkonna senisel energia tootmise ja kasutusviiside ning tooraine,varude suuruse ja kättesaadavuse vahel . ( keskkonna seisundi halvenemine . ) Energia toodang ei saa ,energia varade piiratuse tõttu pidevalt kasvada , seepärast peab
Helsingi konventsioon Jõustus 2000a. Eesmärk vähendada läänemere reostust õhust, maalt, laevadelt selleks et tagada talutav ökoloogiline seisund. Läänemere valgalas elab 85 miln inimest, rannaalal on 9 riiki+ veel valgal 4 juurde. Põhimõtted: ühine ja iseseisev vastutus, ettevaatus, seire, riskide vältimine piiriüleseks saasteks, parim keskonnatava ja parim keskonnatehnika. HELCOM Helsingi komisjon, helsingi konvektsiooni juhtorgan. Prioriteedid: Keskonnaseire ja KMH, eutofeerumise vähendamine, meresõidu ohutuse ja õnnetustele reageerimise parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021 eesmärk terve elukeskonnaga meri praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja. Marpoli konventsioon Eeesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida meretranspordist, laevade reovetest ning prügist. Ballastvee konventsioon
maapinnale lähim põhjaveekiht väga mitmetes kohtades saastunud nitraatide ja muude joogiks sobimatute lisanditega. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, fosforväetis fosforitarbe rahuldamiseks ning kaaliumväetis, mis suurendab taimede talvekindlust, saaki ning süsivesikute- ja valgusisaldust, linal parandab aga kiu omadusi. Teine suur probleem on veekogude eutrfeerumine. Eesti järvedest kuulub ligi 40% rohketoitaineliste kilda. Eutofeerumise all mõeldakse toitainete, eelkõige fosfori ja lämmastiku hulga, seega vee toitainelisuse suurenemist. Eutrofeerumine on oma põhiolemuselt loomulik, looduslik protsess, mis kaasneb veekogude vananemisega. Looduses tekitab eutrofeerumist toitainete ärauhtumine veekogude valgalal. See on aga küllalt aeglane protsess ja jääb seetõttu tavaliselt vähemärgatavaks. Inimene on see, kes looduslikku protsessi oluliselt kiirendab
annaabi.ee 
