teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese. Eestisse tuli euro 1. jaanuaril 2011 Eesti panga fikseeritud kursiga 15.6466 EEK. Rahaliidu liikmed on (2011. aasta seisuga): · Austria · Belgia · Eesti · Hispaania · Holland · Iirimaa · Itaalia · Kreeka · Küpros · Luksemburg · Malta · Portugal 1
teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali- ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi- ja emissioonivaluutaks. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese. 1.1Eesti üleminek eurole Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. Eurole minnakse üle 1. jaanuarist 2011. 4 2. uro rahatähed ja mündid 2.1Mündid 2=31,29.- 1=15,647.- 0,50=7,82.- 0,20=3,13.- 0,10=1,57.- 0,05=0,78
Tere, austatud klassikaaslased ja õpetaja, mina olen Andres ja räägin teile, kas on ikka õige lähiajal võtta Eesti Riigis kasutusele EURO . Mis asi on üldse euro? Euro (lühend EUR) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana.Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest. Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasid, sest stabiilsus ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse. Langenud tehingukulude tõttu Euroopa kapitali ja rahaturgudel on eurokäive kasvanud, nii et ta on saanud rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineerivaks põhi ja emissioonivaluutaks. Kas te teate üldse kuidas sai alguse Eesti kroon ja mis asi see on? Eesti kroon on
ühisraha,EURO vastu.Nagu öeldakse on iga algus raske,on ka see raske.Euro pidi tulema Eestisse juba esimesel Jaanuaril 2007.ndal aastal,kuid see ei õnnestunud liiga kõrge inflatsiooni taseme tõttu. Mis kasu saab Eesti euro kasutuselevõtust? Euroalaga liitumine pakub Eestile stabiilsemat rahapoliitilist keskkonda. See tähendab, et ka tulevikus võib eeldada, et Eestis on stabiilsed, madalad intressimäärad ja madal inflatsioon. Euro tulekul ei pea eurotsoonis reisides enam raha vahetama, samuti ei pea hindade ümberarvutamisega pead murdma, sest euro tulles on eestlaste eelistatumates reisisihtkohtades - Soomes, Saksamaal, Kreekas ja näiteks päikeseturismi sihtkohas Kanaari saartel - hinnad samas vääringus kui Eestis. Väljastpoolt vaadates tekib aga riigi vastu, kus kehtib raha, mida ka mujal hästi tuntakse, suurem usaldus.On tõsi , et läbi euroga seotud krooni juhib juba täna meie rahapoliitikat Euroopa
· kontrollib EL-i rahaliste vahendite korrakohast haldamist. · Koosneb 15 liikmest, kes määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kuueks aastaks. · Asukohaks on Luxembourg. Euroopa Kohus · Kohtuvõim. · Tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. · Koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt. · Asub Luksemburgis. Euroopa Keskpank · On Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis - 16 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). · Asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. · Juhatus koosneb 6 liikmest. · Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet alates 2003. aastast. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee · On Euroopa Liidu nõuandev komitee. · 222 esindajat.
vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Ajalugu 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Euroopa liidu sümboolika Lipp - algselt 1955. aastast teise rahvusvahelise organistatsiooni - Euroopa Nõukogu lipuna kasutusel olnud Euroopa lipp võeti ELi institutsioonide poolt ametlikult kasutusele 1986. aastal. Aasta varem otsustasid ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid võtta Euroopa lipp kasutusele Euroopa Liidu sümbolina.
Madalmaade Kuningriik Holland Suuruselt viies majandus eurotsoonis Üldandmed Naaberriigid Idas Saksamaa Lõunas Belgia Kogu riigipiir 1027km Rahvastik 17 131 911 elanikku (2016) 501/km² 79,3% hollandlased 6,3% teiste ELi riikide kodanikud Suurimad linnad Amterdam (pealinn; 855,896) Rotterdam (638,751) Haag (531,935) Utrecht (347,526) Sümboolika Lipp Statenvlag Vanim riigihümn Trikoloor; punane, valge, sinine Originaalsõnade autor 14
käegakatsutavaid sümboleid. Euro on kõige laiemalt levinud läbi ühtsuse, kuna eurot kasutatakse kogu euroalal ning tal on igal pool ühesugune väärtus ja mitmekesisuse, sest müntide rahvusliku külje paljud erinevad kujundused peegeldavad Euroopa mitmekesisust, ajalugu, piirkondi ja kultuure. Näiteks Eesti euromüntide taga olev Eesti kaardi siluett võimaldab teiste eurotsooni riikide kodanikel tutvuda meie riigi kontuuridega andes meie rohkem tuntust eurotsoonis. Seega sümboliseerib euro Euroopa majanduslikku integratsiooni ühtseks turuks ja Euroopa integratsiooni üleüldist edukäiku ning muutes Eesti üheks vankumatuks osaks Euroopast. Majandus- ja rahaliit ning euro võimaldavad Euroopa majandusel paremini toimida, mis loob meile rohkem töökohti ja suurendades eurooplaste jõukust. Euro on endaga loonud maailma suuruselt teise majandusruumi, mis annab rohkem võimalusi nii töötajatele kui ka tööandjatele.
Seepärast ei rutanudki investorid Saksamaa võlakirju ostma. Kriisiaegadel on üldiselt stabiilsete riikide valitsuse võlakirjad võrdlemisi kindel koht oma raha hoidmiseks, kuid suure nõudluse tõttu, on võlakirjadelt teenitav tulu kõvasti kahanenud. Riigivõlakirjade tootlus väga tugevalt sõltuvuses antud piirkonna intressitasemest ja kui prognoos lubab mingis piirkonnas intressimäärade tõusu, siis riigivõlakirjade tootlus ei kujune ilmselt väga heaks. Tänasel päeval on eurotsoonis intresside langemiseks suuremad võimalused kui USA-s.
Euroopa Kontrollikoda koosneb 15 liikmest, kes määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kuueks aastaks. Asukohaks on Luxembourg Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis, s.o 16 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, millesse kuulub 222 esindajat liidu erinevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest rühmadest. Asukohaks on Brüssel Regioonide Komitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee, mille 317 liiget on kohalike ja regionaalsete võimuorganite esindajad, kes on määratud liikmesriikide poolt. Asutatud Maastrichti lepinguga.
Eesti riik peab 2011. aastal kasutusele võtma Euro Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades ning 1. jaanuaril 2002. aastal alustas ringlust ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest ning ta on rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineeriv. Pärast Euroopa Liitu astumist tahab ka Eesti valitsus asendada Eesti kroonid Eurodega. Eesmärgiks on seatud liitumine euroalaga juba 1. jaanuaril 2011. Leian, et see samm võetakse varem või hiljem ette ning kunagi pole seesuguse otsuse jaoks õige aeg, seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal.
1995 Austria, Soome ja Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro Rootsi EURO Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusule 1. jaanuaril pankades ja ettevõtetes 1. jaanuar 2002 tuli euro ringlusesse ka sularahana, mida kontrollib Euroopa Keskpank Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasi, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elava inimese Pangatähed Europangatähti on seitme erineva nimiväärtusega: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, ja 500- eurone Pangatähtede esikülgedel kujutatakse aknaid ja väravaid, mis sümboliseerivad Euroopas valitsevat avatuse ja koostöö vaimu Euroopa Liidu lipu 12 tähte sümboliseerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat Pangatähtede tagaküljel kujutatakse sildu, mis väljendavad koostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka mujal maailmas Robert Kalina
..... EL on käibel ühi ühisraha Euro (€) 1.jaan. 1999.a.- 11 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome; 2001- 2009.a. liitusid Kreeka, Sloveenia, Slovakkia, Küpros, Malta; Praegu (2014) kasutab europangatähti ~337 miljonit inimest 19 euroala riigis. Seni viimased euroalaga liitujad: Eesti (2011), Läti (2014), Leedu (2015) ██ Eurotsooni liikmesriigid (19) ██ EL riigid, kes ei ole eurotsoonis: Suurbritannia, Taani; ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot ametlikult (Monako, Vatikan, San Marino) ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot mitteametlikult (Andorra, Kosovo, Montenegro) ██ ELi riigid, mis Maastrichti lepinguga on lubanud ühineda eurotsooniga Milline Euroopa üks rikkamaid ja heaolu ühiskonnaga riik ei kuulu EL ega eurotsooni? Milline Euroopa üks rikkamaid ja heaolu ühiskonnaga riik ei kuulu eurotsooni?
eurot.Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. Majanduse maht vähenes 2,3% aastal 2009, 3,5% aastal 2010 ja 6,0% aastal 2011. Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Et taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus, kohustatakse Euroopa riike kokku panema suuri abipakette Kreeka toetuseks. Sellele vaatamata on siiani riigi majanduslik olukord raske ning eurotsoonis püsimine küsitav. Turism Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka on meelitanud turiste juba antiikajast oma rikkaliku ja pika ajaloo, Vahemere ranniku ja randadega. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle 15 miljoni turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu USA, Hiina, Hispaania ja Suurbritannia. Turism moodustab suure osa riigi majandusest üle 15% SKPst
Asutatud 1961.a. Peakorter Pariisis. Eesti on liige 2010.a sügisest IMF Rahvusvaheline Valuutafond. Asutatud 1944.a, peakorter Washingtonis. Eesti liige aastast 1992. 184 liikmesriiki. Eesmärk: soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada maailmamajanduskeskkonda. Prioriteedisk praegu jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv, finantskriiside ärahoidmine. Tegevdirektor Christine Lagarde EL Euroopa Liit 27 liikmesriiki, 17 eurotsoonis. Algus: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamine 1951.a.; Rooma lepingute sõlmimine 1957.a. Beneluxi, Itaalia, Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa vahel; 1992.a. Maastrichti leping. Eesti astus EL-i 2004.a. Valitsemisinstitutsioonid: 1.Euroopa Liidu Nõukogu (Ministrite Nõukogu) institutsiooni kuulub üks valitsuse esindaja/minister vastavalt arutuse all oleva küsimuse temaatikale igast liikmesriigist. ÜL: EL õigusaktide vastuvõtmine; mitmes valdkonnas võtab ta neid
1.01.2011 leminek eurole. Majanduspoliitika eesmrgid: 1) elustandardi kasv; 2) tisthive tealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. RAHA LIIGID- sularaha, elektrooniline raha SELLE LESANDED- maksevahend, arvestushik EESTI PANK *Eesti Vabariigi keskpank *teostab jrelvalvet *sularaharingluse korraldamine *kattevara KOMMERTSPANGAD- *Hoiustamine *Laenud *Pensionifondid Eestis niteks Swedbank, SEB jne. EURO- 1.01.1999 elektroonilisena 1.01.2002 sularahana. 18 riiki eurotsoonis. Eurotsooni juhib Euroopa Keskpank ECOFIN- EL rahanduse ja majanduseminstrite tippkohtumine Eesti Panga President- Ardo Hansson Euroopa panga president hetkel itaallane Mario Dragi. MAKSUD- Milleks? : hishuvede pakkumine : julgeolek, sotsiaalkaitse, infrastruktuur, haridus. Liigitamine: Otsesed(sissetuleku pealt nt tulumaks) ja kaudsed(tarbimiselt nt kinnisvaramaksud), riiklikud ja kohalikud maksud. Sotsiaalmaks: 33%, tandja, pensionikindlustus, tervisekindlustus. Kibemaks: 20, 9 vi 0%
· Euroopa Haldusjuhtimise Kooli ülesanne on korraldada ELi töötajate koolitust konkreetsetes valdkondades. http://europa.eu/institutions/index_et.htm Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. Euro jaguneb 100 sendiks. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks.
TÖÖÖÖ : EESTIS: Tööpuudus on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal. Sotsiaalprobleemid: vaesus, töötus noorte seas, pension, puuetega inimesed, maakohtade mahajäävus Eurole ülemineku kriteeriumid: 1. Inflatsioonimäär ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsioonimääraga riigi infl. +1,5%. 2. Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st. 3. Riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. Euroriigid: EL on 28 riiki, Eurotsoonis 18. (KAARDIL KÕIK) RAHVUSVAHELISED LIIDUD NATO Eesti liitus 2004. ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud. eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Peakorter New Yorkis.
tase Euroopa Liidu ühtse seadustiku rakendamiseks. * TACISE programmid on suunatud SRÜ riikidesse ja Mongooliasse. Euro ja selle kehtestamise võimalused Eestis Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest. Euro eelised on vahetuskursiriski kadumine, mis kergendab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ning ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ja hindade suurem läbipaistvus, mis teravdavad rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks. Et Eestil ei ole lähenemiskriteeriumide täitmine kõrge inflatsioonitaseme tõttu õnnestunud, on euro sularaha kasutuselevõtt Eestis nihkunud määramatusse tulevikku. 6. ELi liikmesriigid
2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas pidada kahte aspekti. Esimene aspekt on_____________________ ja on seotud eelarve suurusega ja maksudega jne. Teine aspekt ________________________ ja on seotud stabiliseerimispoliitikaga. a) regionaalne, rahvuslik b) struktuurne, makroökonoomiline c) poliitiline, sotsioloogiline d) täpne, vähem täpne Vastus: Struktuurne aspekt on peamiselt mikroökonoomiline ja on seotud eelkõige eelarve suurusega,
Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. 1993 Euro rahatähed. 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme. Uued tehnoloogiad ja Interneti plahvatuslik areng muudavad maailma majandust, kuid toovad kaasa ka sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2000. aasta märtsis võttis Euroopa Liit vastu Lissaboni strateegia, mis peab tagama Euroopa majanduse ajakohastamise ja liidu eduka konkureerimise
halvendades sellega piirkondades tegutsevate ettevõtete olukorda. „peak oil“ ja naftatootmise vähenemine – on Arenenud riigid – probleemid ja kõikumised (arenenud riikide perspektiiviks alternatiivsetele kütustele ja jätkuvad võlaprobleemid, „global imbalances“ pöördumine, energiakandajatele. Selles osas avanevad head jooksevkonto tasakaalu taastumine eurotsoonis, dollari mõju võimalused alternatiivlahenduste rakendamises ja vähenemine maailma valuutana) – liigitub ohuks, kuna sellest *Kursiivis toodud kommentaarid ja argumentatsioon on otsene tsiteering Eesti Arengufondi koostatud analüüsist "Välistrendid Eesti fookuses 2020". arenduses. sõltub Eesti väline majanduskliima ning ekspordivõimalused Eesti
1. Milline on lihtsaim menetlus Euroopa õigusaktide vastuvõtmiseks? Kontsultatsioonimenetlus 2. Millised on Euroopa Liidu nõuandvad institutsioonid? Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee 3. Millistel põhimõtetel töötab Euroopa Investeerimispank? Rahastatakse laenudega rahaturgutelt ja panga aktsionäride abiga 4. Mis on Euroopa Keskpanga ülesanne? EL majandus- ja rahapoliitika kujundamine ja elluviimine, tagada hindade stabiilsus eurotsoonis 5. Kes moodustavad Euroopa Ülemkogu? Euroopa riikide peaministrid ja presidendid 6. Kes on 2009 a esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujamaa? Tsehhi 7. Millist rolli täidab Euroopa Liidus COREPER? Valmistab ette Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisi 8. Mis erinevus on Euroopa Liidu Nõukogul ja Euroopa Nõukogul? Euroopa Nõukogu pole Euroopa Liidu institutsioon 9. Mis on ,,kabinet"? Voliniku isiklike nõustajate töörühm 10
osas olid võlakirja tingimused ja teises osas kaks kupongi. Tavaliselt makstakse intressi või kupongi kaks korda aastas. Diskontovõlakirja puhul intressi ei maksta, võlakiri müüakse lihtsalt nimiväärtusest odavama hinnaga. Tagasi ostetakse aga kallimalt. Võib ka öelda, et intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest, milleks enamasti on baasintressimäär, näiteks eurotsoonis seotakse intress Euroboriga (näiteks: 6 kuu Euribor + 2,5%). Selliseid võlakirju nimetatakse ka ujuva intressimääraga võlakirjadeks ehk floater ´iteks. Lisaks ettevõtetele võivad võlakirju välja lasta ka riik ja linna või omavalitsus. Neid nimetatakse siis käibelelaskja järgi vastavalt riigivõlakirjadeks või munitsipaalvõlakirjadeks ning kommertsvõlakirjadeks. Riiklikudvõlakirjad on üks riigi rahaliste vahendite hankimise meetodeid
aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Euroopa ülemkogu võttis vastu uue Euroopa Liidu lepingu, mis jõustus 1. novembril 1993. aastal Maastrichtis. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). 4 EL laienemine Laienemine on protsess, mille raames riigid ühinevad ELiga. Alates ELi rajamisest 1957. aastal, on selle liikmesriikide arv kasvanud 6-st 28-ni. Kes saavad ühineda? Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui ta jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohustuse neid edendada.
võim on siiski tugevama positsiooniga !! Parlamentarism Parlament- ülimuslik Näited- Ühendkuningriigid, Skandinaavia, Saksmaa, Eesti jne Jaguneb klassikaline ja tänapäevane, läbi aja on parlamentarism muutunud, parlamendi roll vähenenud. Valijad (valivad) Seadusandliku võimu (parlamendi) enamuses olev erakond või erakonnad moodustavad valitsuskabineti; panevad paika peaministrikandidaadi … (slaidikas) EUROOPA LIIT- 2012 seisuga liikmeid 27, eurotsoonis 17 tööealine elanikkond on 15-74 2013 on Euroopa liidus kuulutatud kodanike aastaks. 2012 eestis kodanike algatust- 1) ACTA veebruari kuu meeleavaldused 2) õpetajate streik , kestis kuni 3 päeva 3)SILVERGATE- S.Meikari ülestunnistus 4)arstide streik (3 nädalat) 5)HARTA12 –valitsuse vastane petitsioon 4.5. Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia ehk ametnikkond on kujunenud koos tööstusühiskonna ja heaoluriigiga. Avalik haldus on riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine.
1991, mil majandus kahanes 1.3% võrra ja 2001. aasta II poolel, mil sisemajanduse kogutoodang kahanes 0.4 %. Statistiliste andmete kohaselt oli 1999. aastal, kui euro sisse viidi, umbkaudu 71 % valuutareservidest paigutatud dollaritesse. 2007 moodustab dollarite osakaal mitmete riikide valuutareservides ligikaudu 65%, aga eurode osakaal 25%. Dollarite osakaalu mõningane langus peegeldab reservide loomulikku juurdekasvu eurodes laienevas eurotsoonis ja Euroopa Liidu uutes liikmesriikides. Ameerika impeerium sõltub USA dollarist. Välja pakutud Iraani naftabörs kiirendab USA dollari langust ja seeläbi ka Ameerika impeeriumi kokkuvarisemist.(2) New York Ameerika raha- ja infovärav 19. sajandi algusees tõusis New York USA rahavärava positsioonile ja on siiani vedanud riigi majandust, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. New Yorgi eelised olid tol ajal hea gepgraafiline asend ja sadam ning sotsiaalsed uuendused. Linn
kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist, kes nimetatakse liikmesriikide poolt ühiselt. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde. Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis, s.o 15 liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Selle juhatus koosneb 6 liikmest. Nõukogusse kuuluvad 6 juhatuse liiget ja eurotsooni riikide keskpankade presidendid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on Euroopa Liidu nõuandev komitee,
kriminaalasjades ningtolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme. Uued tehnoloogiad ja Interneti plahvatuslik areng muudavad maailma majandust, kuid toovad kaasa ka sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2000. aasta märtsis võttis Euroopa Liit vastu Lissaboni strateegia, mis peab tagama Euroopa majanduse ajakohastamise ja liidu eduka konkureerimise
Kokku saadakse nii, et igast riigist valitakse üks esindaja (Eestist Uuno Lõhmus, president Vasiljos Skouris (töölehel kuues)). Koostatakse kuueks aastaks. Peakorter asub Luksemburgis. Kontrollib Euroopa liidu õigusaktide seaduslikkust kontrollib, kas riigid täidavad õiguslepingute tingimusi lahendab vaidlusi liikmesriikide ja institutsioonide vahel Euroopa keskpank vastutab rahapoliitika eest eurotsoonis. Kontor asub Saksamaal, Frankfurdis. Euroopa keskpanga president on Jean Claude Trichet (töölehel neljas). Euroopa kontrollikoda kontrollib Euroopa liidu rahaliste vahendite haldamist. Kontrollib igat isikut, kes tegeleb rahaasjadega. Koda asub Luksemburgis. Euroopa kogu 3.Andorra kasutab Eurot, liitu ei kuulu 4. Prantsusmaal kõik ristid 5. Monaco kasutab eurot, aga liidus ei ole 6. Itaalia kõik 7. San Marino kasutab eurot 8. Vatikan kasutab Eurot 9. Malta 10. Kreeka kõik 11
poole ning on aastatel 2008-2010 olnud ligi 10% suuremad kui saadud tulud ehk eelarve defitsiit on umbes 10 % (võrdluseks: Eesti eelarvedefitsiit oli 2010 aastal 1,7%). 14 Aastatel 2000-2008 jäi Kreeka majandus tugevalt alla rahvusvahelises konkurentsis, sest riik määras äärmiselt kõrged palgad madala produktiivsuse juures. Näiteks 2001-2010 aastate vahemikus tõusis Kreeka keskmine palk kaks korda rohkem kui eurotsoonis keskmiselt. 12 Dellas, H, Tavlas, G (2013) "The Gold Standard, the Euro and the Origins of the Greek Sovereign Debt Crisis," Cato Journal, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://www.ncpa.org/sub/dpd/index.php? Article_ID=23658 13 Papadopoulou , Alexia(2010), Kreeklane Kreeka tragöödiast: kuidas raha laristati, Eesti Ekspress, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/valisuudised/i-osa-kreeklane- kreeka-tragoodiast-kuidas-raha-laristati.d?id=31669821
Hispaaniat ja Suurbritanniat. RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE · Euroopa Liit millega on liitunud hetkel 27 riiki, kaasaarvatud Eesti. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusanldus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuustest liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Sarkozy: Iirimaa peab abi saamiseks tulumaksu tõstma Eurotsoonis peavad olema ühtsed reeglid ning kui Iirimaa tahab, et Euroopa teda aitab, tuleb ka sealset ettevõtete tulumaksumäära tõsta, tõdes Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Sarkozy tõdes, et koos Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga võtavad nad ette Euroopa majanduste suurema integreerimise ning ühised rahandusreeglid. «Me ei saa jagada sama valuutat, kuid käituda erinevate strateegiate järgi,» vahendas
Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu Väär Question 3 Millistel põhimõtetel töötab Euroopa Investeerimispank? Vali üks vastus. a. Kasutatakse Euroopa Liidu eelarvelisi vahendeid Väär b. Rahastatakse laenudega rahaturgudelt ja panga aktsionäride abiga Õige c. Kasutatakse Euroopa Liidu riikide Keskpankade rahalisi vahendeid Väär d. Kommertspanga põhimõttel Väär Question 4 Mis on Euroopa Keskpanga ülesanne? Vali üks vastus. a. Eurotsoonis tegutsevatele ettevõtetele laenude andmine Väär b. EL liikmesriikidele laenude andmine Väär c. EL majandus- ja rahapoliitika kujundamine ja elluviimine, tagada hindade stabiilsus eurotsoonis Õige d. Kõikide Euroopa riikide rahapoliitika kujundamine Väär Question 5 Kes moodustavad Euroopa Ülemkogu? Vali üks vastus. a. Euroopa Parlamentide presidendid Väär b. Euroopa Parlamendi saadikud Väär c
tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme. Uued tehnoloogiad ja Interneti plahvatuslik areng muudavad maailma majandust, kuid toovad kaasa ka sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2000. aasta märtsis võttis Euroopa Liit vastu Lissaboni strateegia, mis peab tagama Euroopa majanduse ajakohastamise ja liidu eduka konkureerimise
inflatsiooni negatiivi, mis omakorda aga seiskas majandusekasvu. Töötus. Eurotsooni töötus on olnud üle 10% juba 2009. a. keskel. Püsivalt kõrge töötusemäär tekitab sugevat survet palkadele. 13 Inflatsiooniootused. Vaatamata käimasolevale majanduslangusele on EKP ja Euroopa ametnikud pannud suurt rõhku madala inflatsiooni hoidmisele. Soovimatus elavdada majandust. Eurotsoonis on suur kaubanduse tasakaalustamatus. Saksamaa on riik, kus import on kordades väiksem kui eksport. Saksamaal oleks ruumi suurendada sisetarbimist, mis aitaks Lõuna- Euroopas taastada konkurentsivõimet ja suurendada eksporti. Saksamaa aga ei soovi riskida suurema inflatsiooni tekkega nii et nad hoiavad tagasi sisetarbimist ja sellega koos ka Eurotsooni SKP kasvu. Loomulikult on madal inflatsioon omad probleemid
narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel 2.3 1993– Euro rahatähed 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki – Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi – luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme. Uued tehnoloogiad ja Interneti plahvatuslik areng muudavad maailma majandust, kuid toovad kaasa ka sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. Märtsis 2000 võttis Euroopa Liit vastu Lissaboni strateegia, mis peab tagama Euroopa majanduse ajakohastamise ja liidu eduka konkureerimise
maade omale, seega on välisettevõtjate hirmud vähenenud. ELi liikmelisus on Eesti muutnud investeerimise siia veelgi ahvatlevamaks, seda enam, et siinne majanduskasv on üks ELi kiiremaid. EL riikidel on suurem keskkonnateadlikkus, transpordi kulud väiksemad EL riikide vahel. On kehtestatud EL ühtsed direktiivid mis peavad olema ka Eestis täidetud. EL rahade toel on võimalik investeeringuid kasvatada. 14 Eesti liitumine eurotsooniga peaks eksporti eurotsoonis veelgi enam toetama. Lisaks peaks suurenema Eestisse tehtavad otseinvesteeringud. Samuti nagu EL kuulumine on kasulik täiendavate investeeringute saamiseks, mõjutab ka ühine valuuta teiste EL riikidega koostööl. Usaldusväärsus kasvab ja kaob valuutakursside erinevus. Kindlasti on ahvatlev ka suhteliselt madal ettevõtete tulumaks ning võimalus mitte maksta tulumaksu ettevõttesse investeeritud tulude pealt. Soodne maksupoliitika on
õigustikuga. Makromajandus Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on EL liikmesriigid. Kreeka majanduskasv on viimastel aastatel olnud suhteliselt kõrge küündides 2007. aastal 3,9%. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) moodustas 2007. aastal 228,949 miljardit eurot. Seoses ülemaailmse majanduskriisiga eeldatakse mõningast majanduslangust, kuid endiselt kõrgeimat eurotsoonis. 2008. aastaks eeldati majanduskasvuks 4%, kuid see jääb erinevatel hinnangutel 3,1 - 3,4% vahele. 2009. aasta majanduskasvuks loodetakse 2,7% (Euroopa Komisjoni prognoos 2,5%, IMF prognoos 2%). (8) Peamised majandusnäitajad (muutus eelmise perioodiga võrreldes, %) 2005 2006 2007 SKT 3,7% 4,0% 3,9%
karmistusid aga laenutingimused ja üha suuremaks probleemiks sai kasvav eelarvepuudujääk. Majanduse maht vähenes 2,3% aastal 2009, 3,5% aastal 2010 ja 6,0% aastal 2011. (vt ka joonis 5) Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Et taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus, kohustatakse Euroopa riike kokku panema suuri abipakette Kreeka toetuseks. Sellele vaatamata on siiani riigi majanduslik olukord raske ning eurotsoonis püsimine küsitav. Joonis 5: Kreeka reaal-SKP muutumine võrreldes eelneva aastaga (1972-2010). Järsk langus 1974. aastal on põhjustatud nn kolonelide diktatuuri kokkuvarisemist 8 2.2. Arengunäitajad Praegusele tumedale olukorrale vaatamata on Kreeka jätkuvalt arenenud riikide hulgas pigem eespool
Teiseks, suuremate lepingute sõlmimisel võib senisest laiemalt kasutusele võtta eurotingimuse lepingu sidumise euroga. Kolmandaks võiks võtta euro kasutusele kõrvuti krooniga riiklikul tasandil" (Kallas, Äripäev. 2000, lk. 31). Euro käibeletulek loob nii Eestile kui ka Euroopa Liidule endale uusi võimalusi ja riske. Positiivne stsenaariumi käivitumine pärast euro käibeletulekut tähendab seda, et: eelarvepoliitika hoitakse eurotsoonis kontrolli all ja sellest tulenevalt on inflatsiooniootused alla surutud; intressimäärad toetavad tegelikku majanduskasvu; euro ja Ameerika dollari vahetus-kurss on stabiilne ning Euroopa Liit ja eurotsoon viivad ellu sellist majanduspoliitikat, mis tõstab nende konkurentsivõimet ja muudab eriti tööjõuturu paindlikumaks. Eesti pangandussüsteemi mõjutavad seoses euro kehtestamisega kolm põhilist faktorit: 1.
Economist» alates 1986. aastast. Näiteks, 2008. aasta juuli lõpus maksis Eestis Big Mac 32 krooni ehk 3,22 USD. Eesti krooni (EEK) vahetuskurss peaks olema 1 USD = 9,93 EEK, tegelikult oli 10,36 (jäigalt euroga seotud). Võrdluseks, et vene rahal 1 USD = 23,2 RUB, tegelikult oli 6 24,07. Selle järgi on vene rubla nõrgem kui ametlik kurss seda näitab.19 04. 02. 2009 maksis Big Mac USAs 3,54 USD, eurotsoonis 4,38 USD ja Rootsis 4,58 USD.2° 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Sellega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. (Lembo, Toivo 2009, 9).
aastase plaaniväliste kulutuste tegemise, paneb ette mitmete programmide katkestamise ja maksude tõstmise suure sissetulekuga inimestele, et vähendada defitsiiti. Oktoobris 2009 jõudis töötus 10.1%-ni, kõrgeim 1983 aastast. Aga märtsiks 2010 oli see vähenenud 97%-ni ja ühe kuu jooksul loodi 162000 töökohta. Valge maja osutas sellele, et 2 mln töökohta loodi või päästeti täni 2009 aasta abipaketile. 2009 neljandas kvartalis kasvas SKT 5.6%, mis oli tunduvalt kõrgem, kui Eurotsoonis ja jaapanis. 2010 aasta esimese kvartalis kasvas majandus 3.2% veidi vähem kui analüütikud ootasid. 2010 Novembri-detsembri jooksul keskendusid Obama ja 111. Kongress Bushi ajutistele maksuvähendamisele, mis pidid aasta lõpuks aeguma. Obama tahtis suunata maksuvähendusi neile, kes teenisid vähem, kui 250000 dollarit aastas. Vabariiklased nõustusid, kuid tahtsid kärpeid ka neile, kes teenisid üle selle ja keeldusid toetamast igat billi, mis seda ei teinud. 7.
novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel.Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme. Uued tehnoloogiad ja Interneti plahvatuslik areng muudavad maailma majandust, kuid toovad kaasa ka sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2000. aasta märtsis võttis Euroopa Liit vastu Lissaboni strateegia, mis peab tagama Euroopa majanduse ajakohastamise ja liidu eduka
Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus. Diskontovõlakirjade puhul perioodilisi intressimakseid emitendi poolt ei tehta ning intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest. Enamasti on ,,teguriks" baasintressimäär, näiteks eurotsoonis seotakse intress Euriboriga (näiteks: 6 kuu Euribor + 2,5%). Selliseid võlakirju nimetatakse ka ujuva intressimääraga võlakirjadeks ehk floater'iteks. Tagatis Tagatiseta võlakirjade alla kuuluvad eelnevalt mainitud kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused, mida saavad emiteerida eelkõige tugeva krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega. Sellisel juhul laenab võlakirjade ostja sisuliselt ettevõtte bilansi vastu.
Limiteeritud ülekulu rahaliidu sees, võivad toetada lühikesel perioodil ka laenuandjad, juhul kui riskid on kehtestatud ühisraha tõttu vähenenud ning kasumiootus on tasakaalustatud eelarve ja madala võlaga riikide kohalikest maksudest kõrgem. Turu tagasiside selles olukorras oleks ühisraha poolt piiratud ning turu reaktsioonid mitte ainult ei kajasta tegelikku täitmist liikmesriigis, vaid ka üldist stabiliseerivat mõju kogu eurotsoonis. Ühesõnaga, kui intessimäärade mõjutamine oleks vastutustundlik, tooks see kokkuvõttes kaasa palju väiksemad intressikulud kogu euroalale. Sellises olukorras aga tekivad jällegi dilemmad: Milline huvigrupp oleks motiveeritud muutusest alandada intressimäärasid, või milliseid muutusi üldse võiks soovitada? Teine oluline küsimus on see, et tekib dilemma, milline sidusrühm peaks maksma intressimäära sünkroniseerimiseks tehtavad kulud ning kui paljud
1997 Eesti sai kutse alustada EL-iga liitumiskõnelusi, mis lõpetati 2002a. 01.05.2004 Balti riigid EL-i. Valulised teemad: Leedu pidi sulgema Ignalina tuumaelektrijaama ja sattus rohkem sõltuvusse energeetiliselt Venemaast. Est,Lat vene vähemus: OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostöööorganisatsioon) töögrupp Est,Lat 1993-2001. Prioriteedid EL-s: konkurentsivõime tõstmine, teenuste vaba liikumine, IT, Idapartnerlus. 2007 Schengen. 2008 Lissaboni lepe PS. 2011 Eesti eurotsoonis, 2012 Euro. - NATO. Kardeti jääda ,,halli tsooni" Venemaa ja Lääne vahel, seega pürgiti NATO suunas. 1994 Balti riigid ühinesid NATO rahupartnerlusprogrammiga. 1998 Balti harta. 1990ndate teisel poolel lõid Balti riigid ühised sõjaväeasutused: jalaväepataljon, mereväeeskaader, õhutõrjesüsteem, Balti Kaitsekolledz. 2002 kutse NATO-ga liituda, 2004 liikmeks. Lat, Lit läksid üle elukutselisele sõjaväele. Suhted Venemaaga
annaabi.ee 
