TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Helena Ajaots EUROTOETUSTE VÄHENEMISE MÕJU EESTILE Essee õppeaines Majanduspoliitika Õppekava TABB Tallinn 2017 Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidul on aastateks 2014- 2020 loodud strateegia "Euroopa 2020", millega toetatakse majanduse arengut kõigis liikmesriikides (Tammistu 2016). Alates 2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb ka Eestile eraldatavate toetuste hulk (Riigikontroll 2017). Tänu eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus- ja kalanduspoliitikat, teadusuuringuid ja innovatsiooni,
Muudatused ELi tasandil Jõustub majandus ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping. Lepingu eesmärk on kindlustada majandus ja rahaliidu majanduslikku alust võttes vastu eeskirjad liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamiseks fiskaalkokkuleppe abil ja tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ning parandada euroala juhtimist. Rahandusministeerium jätkab ka uue eurotoetuste perioodi planeerimist. Perioodi 20142020 eurotoetused suunatakse hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Esialgse rahastamiskava ehk vahendite jaotuse valdkondade vahel esitab rahandusministeerium valitsuskabinetile aruteluks 2013. aasta I kvartalis Ernest (Miller) Hemingway, 1899-196 Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga
EL laienemine c. Soodne globaalne ….. 2) Peamine majanduskasvu tegur oli sisetarbimine a. Madal tööpuuduse tase b. Kiire tulude kasv c. Agressiivne jaekabanduse ja kinnisvarasektori kasv 3) Laenudel põhinev majanduskasv a. Kerge juurdepääs laenudele b. Madalad intressimäärad c. Pankade jõuline laienemine 4) Pro-tsükliline eelarevepoliitika a. Avaliku sektori kulude kasv b. Eurotoetuste kasutamine c. Tulumaksu ja kasumimaksu alanemine-nominaalse ostujõu suurenemine Miks liigkiire majanduskasv on halb ? Põhineb välistel finantseerimisallikatel Väikese avatudmajanduse tingimustes ei saa sisetarbimine olla kasvumootor Majandusressursside ja tööjõu ümberpaiknemine sisetarbimisele Mõnede sektorite ülearenemine (turism, kaubandus, kinnisvara) Innovatiivsuse vähenemine Kiire majanduslangus 2008-2009
väiksemasse klastrisse. Jooniselt 7 nähtub, et Eesti asub ühes klastris Läti ja Leeduga. Iirimaa, mille kinnisvaraturu dünaamika oli antud perioodil sarnane Balti riikidega, on SKP dünaamika järgi ühes klastris Suurbritannia ning Luksemburgiga. Tulemused on loogilised, kuna tegemist on peaaegu naaberriikidega, kes on juba ajalooliselt olnud omavahel tihedalt seotud ning seetõttu omavahel ka sarnased. Ûheks kinnisvaraturu kiire arengu põhjuseks Iirimaal võib tuua ka mitmete Eurotoetuste andmist, mis soodustasid antud sektori arengut. Väga hea kirjeldatavusega klastri moodustavad SKP alusel Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, Belgia, Hispaania ja Holland. Rootsi, Norra ja Ungari kuulavad ühte klastrisse ning on sarnased Luksemburgi, Britannia ja Iirimaaga. Järgmisel tasandil liituvad Balti riigid. Tugeva majandusega riigid (Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, Belgia, Hispaania ja Holland) on sarnasemad lõunamaa riikidega (Küpros, Malta, Horvaatia, lisaks Taani).
annaabi.ee 
