Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõttekäik päris tõene. Euroopa Liit on kogu oma eksisteerimise vältel avaldanud suurt toetust eri rahvaste keelte ja kultuuride omanäolisuse säilitamisele
4 Ivar Raig. Sirp. Millist föderatsiooni luuakse Euroopas. 03.05.2013. [http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=18036:millist-foederatsiooni-luuakse- euroopas&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3440] Viimati sisenetud 13.05.2013. 5 Ibid. 6 Timo Vihavainen. Äratuskell Õhtumaadele. Tallinn 2010, lk. 176. 2 leiab, rohkem siiski radikaalsemate ja euroskeptikute poolt. Kõiki eelpool nimetatud riikide majandusi vaevab analüütikute sõnul nõrgenev konkurentsivõime ning üha suurenev eelarvepuudujääk. Ka tootmine ei näita elavnemise märke. Viimasele annaks turgutust ekspordi suurenemine. Üks võimalus selleks oleks toodete omahinna odavdamine läbi valuuta devalveerimise. Selle võimaluse eurotsooni kuulumine aga välistab. 7 Eurotsoonist lahkumine tähendaks liikmesriigile raha devalveerimise variandi valimist, mis aga tooks
Suurimad murelapsed on olnud Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia. Eelmainitud riigid on normide ees silmad kinni pigistanud ning aina oma riigivõlga kasvatanud. Samuti on probleemiks olnud korruptsioon, maksudest hoidumine jms. Praeguseks on abipaketid neid veel vee peal hoidnud ning eurotsooni lagunemise tõenäosus on pigem väike. Eurotsooni lõhenemine on siiski mõiste, mis üha enam ekõlapinda leiab, rohkem siiski radikaalsemate ja euroskeptikute poolt. Kõiki eelpool nimetatud riikide majandusi vaevab analüütikute sõnul nõrgenev konkurentsivõime ning üha suurenev eelarvepuudujääk. Ka tootmine ei näita elavnemise märke. Viimasele annaks turgutust ekspordi suurenemine. Üks võimalus selleks oleks toodete omahinna odavdamine läbi valuuta devalveerimise. Selle võimaluse eurotsooni kuulumine aga välistab. 6 Eurotsoonist lahkumine tähendaks liikmesriigile raha devalveerimise variandi valimist, mis aga tooks koheselt kaasa
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga pakub meile poliitilist kaitset ning suhteliselt kiiret ja stabiilset majanduslikku arengut. 40. Euroopa Liitu astumise vastaste klassifikatsioon Nn "eurodebatt" näitas, et Euroopa Liitu astumise vastased jagunesid laias laastus kuude kategooriasse. Tõsiusklikud kartsid muutusi ja muretsesid täiesti siiralt Eesti identiteedi jm pärast. See euroskeptikute kogum polnud aga oma vaadetes ja aktsioonides kaugeltki mitte ühtne. Euroopa Liidu juures häirisid neid väga erinevad asjad. Ultraliberaalse majanduspoliitika pooldajad pidasid Euroopa Liitu liialt sotsialistlikuks moodustiseks ja kartsid, et sinna astudes peab Eesti loobuma meile suurt edu toonud liberaalsest ja mitteprotektsionistlikust majanduspoliitikast ning võtame omaks liigbürokraatliku ja ülereguleeritud poliitika
multinatsionaalsest ettevõttest teistesse kohalikesse ettevõtetesse tööjõu või toodete kaudu. Otsene välisinvesteering (investori turusidemed) on avanud paljudele ettevõtetele välisturud. 37. Euroopa Liitu astumise vastaste klassifikatsioon Nn “eurodebatt” näitas, et Euroopa Liitu astumise vastased jagunesid laias laastus kuude kategooriasse. Tõsiusklikud kartsid muutusi ja muretsesid täiesti siiralt Eesti identiteedi jm pärast. See euroskeptikute kogum polnud aga oma vaadetes ja aktsioonides kaugeltki mitte ühtne. Euroopa Liidu juures häirisid neid väga erinevad asjad. - Ultraliberaalse majanduspoliitika pooldajad pidasid Euroopa Liitu liialt sotsialist-likuks moodustiseks ja kartsid, et sinna astudes peab Eesti loobuma meile suurt edu toonud liberaalsest ja mitteprotektsionistlikust majanduspoliitikast ning võtame omaks liigbürokraatliku ja ülereguleeritud poliitika
ebaõnnestunud inimesed, kes oma rahulolematuse suunasid riigivõimu ning kõigi tema tegemiste vastu Politikaanid püüdsid EL vastasuse nišši kasutades poliitikasse tulla või oma olemasolevaid positsioone tugevdada Vene agendid olid sealsete eriteenistuste ning nendega seotud mitmesuguste fondide palgal ja tegutsesid vastavalt saadud instruktsioonidele Lääne euroskeptikute kohapealsed esindajad olid sealt (Suurbritanniast) pärineva raha peal parasiteerijad, ilma mingite südametunnistuse piinadeta valmis lüpsma kõiki rikkaid lolle ja tegema ükskõik mida. Meditsiinilised juhtumid – alaväärsuskompleksi ja tähelepanuvajaduse käes vaevlevad inimesed, kes olid saanud võimaluse tähtsad olla.
eurointegratsioonitempo aeglustamises. Üksikute Euroopa Liidu vastaste poliitikategelaste puhul võib tekkida küsimus: kas nende vaated on tingitud üldse murest eesti rahva saatuse pärast. Sama tundub kehtivat ka Eesti ajakirjanduse euroskeptisismi suhtes, sest Euroopa Liidu vastane seisukohtade esindamine võimaldab end muuta ,,nähtavaks". Üsna harva on Eesti ajakirjanduses tutvustamist leidnud ka rahvusvaheliste prominentsemate euroskeptikute seisukohad. On siiski üsna loomulik, et Euroopa Liidu liikmestaatusega kaasnevate eeldatavasti negatiivsetele nähtustele pööratakse kohati võib-olla isegi põhjendamatult suurt tähelepanu, sest ka eurooptimiste ja mõõdukaid huvitab ,,hind", mida meil tuleb maksta liitu kuulumise hüvede eest. Tavaks on kujunenud mainida Eesti Euroopa Liiduga ühinemise negatiivsetest tagajärgedest esimesena riikliku suveräänsuse vähenemist. Küsimust suveräänsuse
lahkumist Tegutseja – milles see roll seisneb? Pentlandi järgi: o tegutseja peamiseks aspektiks on see, et RO ühtlustab riikide käitumist; riigid on eri huvidega ja tullakse ROsse neid väljendama; 4 tegurit, mis sellele kaasa aitavad või seda takistavad: polariseeritus – külma sõja ajal Ida ja Lääs; ELis Suurbritannia ja Pr- Saksa vastandumine; konkreetsemalt briti euroskeptikute fraktsioon Europarlamendis hierarhia – ELis on mitmed hierarhiaid (uued liikmed VS vanad liikmed, eurot omavad riigid ja mitteomavad riigid) keskus ja perifeeria – kuidas keskus surub peale oma tahet perifeeriale; liikmete endi poolt loodud sekretariaat muutub kõrgemaks liikmetest (WTO, IMF jt rahandusorg-id)
annaabi.ee 
