tasakaalus, ergutada majandust maksudega. TÖÖÖÖ : EESTIS: Tööpuudus on suurim Ida-Virumaal ja Valgamaal. Sotsiaalprobleemid: vaesus, töötus noorte seas, pension, puuetega inimesed, maakohtade mahajäävus Eurole ülemineku kriteeriumid: 1. Inflatsioonimäär ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsioonimääraga riigi infl. +1,5%. 2. Riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st. 3. Riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. Euroriigid: EL on 28 riiki, Eurotsoonis 18. (KAARDIL KÕIK) RAHVUSVAHELISED LIIDUD NATO Eesti liitus 2004. ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud. eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
leidmiseks ja olukorraga kohanemiseks. Euroopa mured ei ole lühiajalised, vaid pikemad ja strukturaalsed. Buumi ajal kerkisid palgad paljudes riikides kiiremini, kui tootlikkus ja see nõrgendas riikide konkurentsivõimet. Nüüd hiljem võib öelda, et üks neist riikidest nagu Kreeka on numbrite järgi majanduslikult pankrotis ja ilma välise abita nad hakkama ei saagi. Põhimõtteliselt tundub see põhjatu auguna, kuhu euroriigid on juba poolteist aastat tagasi 110 miljardit eurot sisse matnud. Tulevik on Kreeka jaoks sõltuv Euroopa pigem poliitilistest kui majanduslikest otsustest. Siinkohal ongi küsimus, et kas jätkata abipakettide saatmist Kreekale, ja kui kaua seda teha. Muuseas kreeklased süüdistavad oma olukorras Euroopa Liitu, mitte aga ennast, kuigi ise on nad valinud selle valitsuse etteotsa, kes riigieelarveid stabiilselt on miinustes hoidnud ja sellest mitte rahvast
läbitud on pikk, üheteistkümnest etapist koosnev protseduur. Protsess on suunatud sellele, et panna liikmesriigid korrigeerima eelarvedefitsiiti kasvava surve all enne kui sanktsioone rakendatakse. 2. Ettevaatavad abinõud, et riikidel ei oleks ülemäärast defitsiiti Igal aastal peavad liikmesriigid stabiilsuse ja kasvu pakti täitmise järelevalvesüsteemi ühe osana esitama komisjonile ja nõukogule peamised majandusandmed. Euroriigid peavad selleks edastama stabiilsusprogrammid, eurosüsteemis mitteosalevad riigid aga lähenemisprogrammid. Eelnimetatud programmid sisaldavad teavet liikmesriikide mitmeaastaste eelarvesihtide, majandusarengu prognoosi ning liikmesriigi poolt stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärkide täitmiseks rakendatava majanduspoliitika üksikasjade kohta. Neid programme hindavad Euroopa Komisjon, majandus- ja rahanduskomitee (EFC) ja ELi liikmesriikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN).
annaabi.ee 
