Ida-Virumaa rahvakultuur
Võrreldes mitmete teiste Eesti
piirkondadega on selle kultuuri leiukohti Alutagusel siiski suhteliselt vähe teada. Eesti
idapoolses osas jäigi venekirveste kultuuri kandjate osa võrreldes Lääne-Eesti etniliste
protsessidega tagasihoidlikumaks. Nimelt sulasid indoeuroopa päritolu siirdlased pikapeale
kogu Eestis kammkeraamika hõimude hulka. Nähtavasti alles pronksiajal lõpule jõudnud
assimilatsiooni-protsessi tulemusena muutus Eesti rahvastik veelgi europiidsemaks. Venekirveste
kultuuri hõimudelt jäi pärandiks ka arvukalt keele- ja kultuurilaene.
Otsustamaks pronksiajal (u. 1500-600 e.Kr.) aset leidnud võimaliku immigratsiooni üle on
Kirde-Eestist andmeid liiga napilt.
Keskmise rauaaja (u. 450-900 p.Kr.) puhul on Alutaguse etniliste olude suhtes olulisim see, et
esmakordselt kohtuvad nüüd kalmeid ka Peipsi rannikul ja Kuremäe lähistel. Pärast seda ida
poolt tulid uued siirdlased, kes pärinesid vadjalaste lõunahõimust. See hõim elas