Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Kõige viimati lisandusid Rumeenia ja Bulgaaria 2007. a. Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Euro tuli kontorahana kasutusse 1. jaan 1999 üheteistkümnes EL-i liikmesriigis. Alates 1.jaan 2002 on käibel euro ka sularahana. Eestis võeti euro kasutusele 1. jaan 2011. a. EL institutsioonid: Euroopa Parlament- EL-i parlamentaarne institutsioon, mis koosneb riikide rahvaste esindajatest. Praegu on europarlamendil 736 liiget. Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Euroopa Komisjon- EL-i täidesaatev organ, mis koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Euroopa Liidu Nõukogu- EL-i põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealastvõimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat koosseisu. Euroopa Kohus- EL-i kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel
· saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule · parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa Seadusandliku võimu jagunemine: Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel · otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek · olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust · mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö (transport, keskkond, arenguabi, tööohutuse, regionaalse arengu ja sotsiaalpoliitika küsimused) · Osades tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus kaasotsustamismenetluseks Euroopa Kohus · EK on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks
välja antud arvukad seadusaktid, kus puudub seadustehniline tasakaalustatus. Sellistes dokumentides on osa küsimusi reguleeritud äärmiselt kasuistlikult, teine osa küsimusi on aga sisuliselt reguleerimata, mida varjab udune juriidiline formuleering. EL-i õigusloome lähtekohaks on tõsiasi, et EK-l on seaduse algatuse tegemiseks (seaduseelnõu käivitamiseks) monopoolne õigus. Reeglina teeb EL Nõukogu oma otsuseid vaid EK ettepanekute või soovituste põhjal. Samas pole Europarlamendil seadusandliku algatuse õigust nagu seda on rahvusparlamentidel. Erandiks on vaid Europarlamendi kodukorda ja valimisi puudutavad seadusaktid. Teatud küsimustes on seadusandliku algatuse õigus ka EL Nõukogul, mida reguleerib Rooma lepingu 152. artikkel. Euroopa Ühenduse (EÜ) tingimustes polnud seadusandliku initsiatiivi õigust Europarlamendi sarnaselt ka EÜ liikmesriikidel. Maastrichti leping, mis lõi juriidiliselt Euroopa Liidu, andis sellise õiguse ka EL-i liikmesriikidele
Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. NT Saksamaa 99 saadikut, Eestist 6. EL-i liikmesmaa kodakonduses omandaja võib hääletada ja seada üles oma kandidatuuri. Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku võimu jagunemine: 1)Otsuste võtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut. 2)Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. Tal pole õigust välis- ning julgeolekupoliitika küsimuste arutamisel. 3)Mitmes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Reeglina jääb peale Ministrite Nõukogu seisukoht. 4)Mõnedes tundlikes küsimustes (nagu siseturg, kultuuri ja tehnoloogia küs) on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus e kaasotsustamismenetlus.
Komisjonil on administratiivkoosseis, asukohaga peamiselt Brüsselis, vähem Luksemburgis. Ilma Euroopa Komisjonita Euroopa Liit ei töötaks. Nõukogu ja Europarlament vajavad oma tööprotsessi alustamiseks kõigepealt ettepanekut Euroopa Komisjonilt.Euroopa Komisjoni iseloomustavad järgmised momendid: oma kohustuste täitmisel peavad komisjoni liikmed olema täiesti sõltumatud oma riikide valitsustest ja tegutsema üksnes ELi huvides. Ainult Europarlamendil on õigus kritiseerida Euroopa Komisjoni tegevust. Komisjoni liikmete vastutuspiirkonnad on piiritletud (igal üks või kaks valdkonda), kuid otsuseid võetakse vastu ühisvastutuse põhimõttel. Komisjon on Euroopa Liidu lepingu esimene ja peamine järelvalvur. Ta võib algatada protseduure iga liikmesriigi suhtes ja vajadusel esitada materjalid Õiguskohtusse. Samuti on tema pädevuses määrata trahve eraisikutele ja firmadele, kui need rikuvad konkurentsireegleid. Kokkuvõttes,
Euroopa Komisjoni istung toimub Brüsselis, tavaliselt kolmapäeval. Komisjoni kuulub 27 liiget (üks volinikest igast liikmesriigist). Need inimesed on valitud igaüks oma liikesriigi valitsuse poolt ning nad kinnitab ametisse Euroopa Parlament. Volinike ametiaeg on viis aastat. Sageli tuleb volinikel lahendada liikesriikidevahelisi vastuolusid, mis on raske töö siis on neile tagatud poliitilinesõltumatus liikmesriigid, ei saa volinikke ametist tagandada. Ainult europarlamendil on õigus komisjon laiali saata. Oluliste otsuste vastuvõtmisel on vajalikud kõigi liikmete kohalolu. Nii tuleb volinikel sageli otsustada nende pädevusse mittekuuluvate küsimuste üle. Eestlaset volinik Euroopa Komisjonis on Siim Kallas, kes vastutab haldusküsimuste, auditi ja pettustevastase võitluse valdkonna eest (Bahovski, 2008: 29-30). Euroopa Komisjonil on kolm põhiülesannet. Esiteks rakendab ELi õigsaktide järelvalvet.
Saksamaal valitakse 99 saadikut, Eestis 6. saadikud koonduvad ideoloogiafraktsioonide kaupa( rohelised, konservatiivid, sotsialistid). Seadusandliku võimu jagamine Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Parlamendi rollid: · otsuste vastuvõtmiseks on vaja parlamendi nõusolekut. · Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil sõnaõigust. · Mitmes valdkonnas on nõutud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. · Mõnedes küsimustes( siseturg, tarbijakaitse), on nõutav nii ühe kui teise toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Euroopa Kohus Euroopa Kohtul on ainuõigus EL aluslepingute tõlgendamiseks. Kõikidele riikidele on Kohtu otsused kohustuslikud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus paluda kohtult abi. Kohtusse kuulub 25 kohtunikku,
), kes jagunevad 26 peadirektoraadi (DG) vahel. Komisjoni käibekulud moodustavad ca 5% Euroopa Liidu eelarvest.Ilma Euroopa Komisjonita Euroopa Liit ei töötaks. Nõukogu ja Europarlament vajavad oma tööprotsessi alustamiseks kõigepealt ettepanekut Euroopa Komisjonilt.Euroopa Komisjoni iseloomustavad järgmised momendid:Oma kohustuste täitmisel peavad komisjoni liikmed olema täiesti sõltumatud oma riikide valitsustest ja tegutsema üksnes EL huvides. Ainult Europarlamendil on õigus kritiseerida Euroopa Komisjoni tegevust. Komisjoni liikmete vastutuspiirkonnad on piiritletud (igal üks või kaks valdkonda), kuid otsuseid võetakse vastu ühisvastutuse põhimõttel.Komisjon on Euroopa Liidu lepingu esimene ja peamine järelvalvur. Ta võib algatada protseduure iga liikmesriigi suhtes ja vajadusel esitada materjalid Õiguskohtusse. Samuti on tema pädevuses määrata trahve eraisikutele ja firmadele, kui need rikuvad konkurentsireegleid. Kokkuvõttes,
koonduvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku võimu jagunemine 12 Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Sõltuvalt menetluses olevast probleemist võib parlament mängida mitmesuguseid rolle. · Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. · Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. · Mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. · Mõnedes tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Euroopa Kohus Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi, mis tulenevad EL-i seadusandlusest
inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud SEADUSANDLIKU VÕIMU JAGUNEMINE. JAGATUD EUROPARLAMENDI JA MN VAHEL. 1) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik europarlamendi nõusolek: uute liikmete vastuvõtt, Euroopa kodakondsuse ja Euroopa Pangaga seonduv 2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel 3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus, regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist) 4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega
lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud SEADUSANDLIKU VÕIMU JAGUNEMINE. JAGATUD EUROPARLAMENDI JA MN VAHEL. 1) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik europarlamendi nõusolek: uute liikmete vastuvõtt, Euroopa kodakondsuse ja Euroopa Pangaga seonduv 2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel 3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus, regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist) 4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega
kandidatuuri ja seda ei pea tegema tingimata oma riigis. Näiteks Eesti kodanik, kes õpib Oxfordis võib hääletada Inglismaal ja kandideerida Euroopa Parlamenti Soome Sotsiaaldemokraatliku partei nimekirjas. Parlamendis koonduvad saadikud mitte riikide vaid ideoloogiafrakioonide kaudu. Seepärast ei räägita saadikute kohta, et ta on kreeka või prantsusmaa saadik, vaid et ta on roheline, konservatiiv, sotsialist jne. Seadusandliku võimu jagunemine Europarlamendil puudub seadusandlik võim selle klassikalises tähenduses. Seadusandlik funktsioon on jagatud parlamendi ja ministrite nõukogu vahel. Sõltuvalt arutatavast probleemist võib parlament mängida mitmesuguseid rolle: 1. Otsuste vastu võtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek uute liikmete vastuvõtt, parlamendi valimiste muutmine, euroopa keskpanga tegevus ja euroopa kodakondsuse küsimused. 2
seaduseelnõusid, valmistab ette MN ja Ülemkogu istungid; jälgib MN otsuste täitmist liikmesriikide poolt, haldab EL-u eelarvet; esindab rahvusvahelistes organisatsioonides Euroopa Parlament -valijaskonna esindusassamblee. Saadikute arv üle 700 -valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poolt (järgmised valimised Eestis 2014) -Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiate kaupa, mitte riikide- erinevat riikide vasakpoolsed, parempoolsed jne. -Europarlamendil puudub seadusandlik võim selle otseses tähenduses, seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel- otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. -liidulepingute muutmise,uute algatamise või ratifitseerimise osas pole parlamendil sõnaõigust - parlamendil on sõnaõigust ka „kaasotsustamismenetluses“, kui on vaja nii MN kui Euro parlamendi nõusolekut. Euroopa Kohus Kohtul on ainuõigus EL-u aluslepingute tõlgendamiseks. Kohtu
Seejuures ei pea ta seda tegema ilmtingimata oma riigis. Näiteks Prantsuse kodanik, kes õpib Oxfordis, võib hääletada Inglismaal ning kandideerida Belgia sotsialistliku partei nimekirjas. Parlamendis koonduvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Nii ei räägita europarlamendi puhul näiteks mitte Kreeka või Prantsusmaa saadikutest, vaid rohelistest, konservatiividest ja sotsialistidest. 8.5 Seadusandliku võimu jagunemine Europarlamendil puudub seadusandlik võim selle klassikalises tähenduses. Seadusandlik funktsioon on jagatud parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Sõltuvalt menetluses olevast probleemist võib parlament mängida mitmesuguseid rolle. Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. Sellisteks on näiteks uute liikmete vastuvõtt, muudatused europarlamendi valimiste korraldamises, Euroopa kodakondsusega ning Euroopa Keskpangaga seonduv.
esindab Siim Kallas). Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot.. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib lepingute sätete õigesti täitmist. Peab leidma liikmesriikide erimeelsuste puhul kompromisslahenduse. Õigus volinikke kontrollida on vaid europarlamendil, kes peavad ka komisjoni koosseisu heaks kiitma. Parlament võib komisjonile umbusaldust avaldada ja sundida seda tagasi astuma, nagu juhtus 1999. a. Volinikud peavad oma otsuste tegemisel olema täielikult sõltuvad rahvuslikest valitsustest ja tegutsema ainult liidu huvides. Otsuseid võetakse vastu konsensuse (üksmeele) või lihthääleenamusega. Komisjoni alalised töötajad on jagatud 4 kategooriasse. A juhtivad ja nõustavad ametnikud (palk alates 4079 eurot).
piirihaldussuutlikkust. Praegusajal on EL Liibüa suurim doonor. Europarlament pidas enne Liibüa liidri kolonel Muammar Gaddafi režiimi kuklutamist riigiga 4 parlamentidevahelist kohtumist. Europarlamendi viimane külaskäik Liibüasse korraldati 2010. aastal. Kuna kodusõja ajal tekkis riigis kaks mitteametlikku parlamenti, siis polnud võimalik Europarlamendil ka nendega kui legitiimsete parlamentidega kohtuda. Praeguseks on Liibüal siiski olemas üks enamtunnustatud parlament – Rahvuskongress, kellega lähitulevikus kavatseb Europarlament ka kohtuda. Egiptuse suhted EL-iga EL-i ja Araabia riikide suurima esindajaga Egiptusega, kus elab viimastel andmetel 82079636 inimest, reguleerib suhteid 2004. aastal jõustunud assotseerumisleping. Pärast nn Araabia kevade raames toimunud
institutsioone. Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib lepingute sätete õigesti täitmist. Peab leidma liikmesriikide erimeelsuste puhul kompromisslahenduse. Õigus volinikke kontrollida on vaid europarlamendil, kes peab ka komisjoni koosseisu heaks kiitma. Parlament võib komisjonile umbusaldust avaldada ja sundida seda tagasi astuma, nagu juhtus 1999. a. Volinikud peavad oma otsuste tegemisel olema täielikult sõltumatud rahvuslikest valitsustest ja tegutsema ainult liidu huvides. Otsuseid võetakse vastu konsensuse (üksmeele) või lihthääleenamusega. Komisjoni alalised töötajad on jagatud 4 kategooriasse. A juhtivad ja nõustavad ametnikud (palk alates 4079 eurot).
Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib lepingute sätete õigesti täitmist. Peab leidma liikmesriikide erimeelsuste puhul kompromisslahenduse. Õigus volinikke kontrollida on vaid europarlamendil, kes peab ka komisjoni koosseisu heaks kiitma. Parlament võib komisjonile umbusaldust avaldada ja sundida seda tagasi astuma, nagu juhtus 1999. a. Volinikud peavad oma otsuste tegemisel olema täielikult sõltumatud rahvuslikest valitsustest ja tegutsema ainult liidu huvides. Otsuseid võetakse vastu konsensuse (üksmeele) või lihthääleenamusega. Komisjoni alalised töötajad on jagatud 4 kategooriasse. A juhtivad ja nõustavad ametnikud (palk alates 4079 eurot).
annaabi.ee 
