Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus. Euroopa tasandil akti vatuvõtmiseks peab alati olema konkreetne õiguslik alus. Konkreetne õiguslik alus, s.t vastav aluslepingu artikkel määratleb alati meetme
poolt ettevalmistatud seaduseelnõu vaagimise ja heakskiidu või tagasilükkamise protsess. Samas on EK-l alati õigus oma ettepanekuid EL Nõukogust või Europarlamendist tagasi võtta. Kui aga EK seaduseelnõusid või toorikettepanekuid liialt tihti hakatakse tagasi lükkama, annab see Europarlamendile aluse tegutsev EK oma täiskoosseisus laiali saata ja lasta sinna valida uus koosseis. Seetõttu peab EK tegutsev koosseis valdavalt isegi kõhnat kompromissi Europarlamendiga paremaks kui oma seaduseelnõu sealt tagasivõtmist enese initsiatiivil. Taolise olukorra praktiliseks resultaadiks on EL-i poolt välja antud arvukad seadusaktid, kus puudub seadustehniline tasakaalustatus. Sellistes dokumentides on osa küsimusi reguleeritud äärmiselt kasuistlikult, teine osa küsimusi on aga sisuliselt reguleerimata, mida varjab udune juriidiline formuleering. EL-i õigusloome lähtekohaks on tõsiasi, et EK-l on seaduse algatuse
- Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve - Asub Brüsselis, komisjoni presidendiks hetkel J.M.Barroso (2004-2009) - Eestist Siim Kallas, asepresident, töövaldkond haldusküsimused IV. Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu - Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon - Jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu europarlamendiga - Igast liikmesriigist üks minister (27) - Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine - ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika - Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine - ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga - Otsused võetakse vastu hääletamise teel, ministril on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule (kokku on hääli 345,sh
(rahvusvahelise leppe kinnitaminu). Kohtusse saab pöörduda, kui liikmesriik ei suuda tema õigusi kaitsta või siseriiklikud võimalused on end ammendanud. Kaebuse võib esitada riik ka teise riigi vastu. (üksikisikut inimõiguste kohtusse kaevata ei saa). Eestit esindab seal momendil Rait Maruste. Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Liidu Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu on põhiline otsuseid tegev institutsioon, jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu europarlamendiga, kindel koosseis puudub. Euroopa Parlament EU parlamentaarne institutsioon. Valimised europarlamendi toimuvad iga viie aasta tagant. Peakorter asub Strasbourgis, töö toimub ka Brüsselis ja Luksemburis. Põhilised volitused on õigus anda seadusandlikke akte; rahandusalased volitused; järelevalve täidesaatva võimu ehk Euroopa Komisjoni üle. Euroopa Komisjon koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle kinnitab ametisse europarl
kukutas M. Mursi islamistliku režiimi ja tõi võimu juurde tagasi mitmeid Hosni Mubaraki lähikondlasi. Hunta kindralist juht, kes nimetas end presidendiks, aga lasi end valida 2015. aasta sügisel taas Egiptuse riigipeaks ning riigis vohab taas korruptsioon. Olukord Egiptuses on terroristlike rühmituste tegevuse tõttu ka ebastabiilne, mis takistab tõsiselt EL-i ja Egiptuse koostöö edasist arendamist. Enne Hosni Mubaraki režiimi langemist jõudis Egiptuse Parlament pidada Europarlamendiga 4 kohtumist. Viimane EL-Egiptuse parlamentidevaheline kohtumine, mis oli järjekorras kümnes, toimus 2012. aastal. Praegune Egiptuse sõjaväelise juhtimisega režiim püüab tihendada sõjalist ja ka majanduslikku koostööd Venemaaga, ega ole eriti huvitatud koostööarengust EL-iga. Jordaania ja EL-i suhted Viimati Jordaania Hašimiidi Kuningriigis läbi viidud rahvaloenduse kohaselt elas kuningas Abt Allah II juhitavas riigis 8117564 elanikku.
annaabi.ee 
