Ristisõjad
kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa
läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti
kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu.
ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm
ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144.
Teine ja kolmas ristisõda.
Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa. Teist ristisõda võib pidada tervikuna
kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses.
Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas
oli kolm euroopa valitsejat: saksa-rooma keiser friedrich 1 barbarossa, prantsuse kuningas
philippe 2 auguste ja inglise kuningas richard 1 lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu.
Neljas ristisõda.
annaabi.ee 
