teised. TEGELASED Minategelane- väga Lääne-Euroopa vastane, eneseotsiv, pärit Eestist, ei tea täpselt mida tahab,rikkust põlgav Franz- Tavaline Lääne-Eurooplane TEOSE PÕHIPROBLEEMID Leida see õige koht see niinimetatud piiririik ehk koduukoht ja kodulinn, kus tunda end koduselt. Kaotada lääneline mõtlemine SISU KOKKUVÕTE Piirikirik on just selline kirjandusteos, mis räägib mittemillestki ja ometigi räägib väga paljust. See raamat räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on temaarust muutunud libuks. Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse,
Tema õige nimi on Tõnu Õnnepalu. Sündinud 13.09.1962 Tallinnas. Ta õppis Tartu Ülikooli bioloogia osakonnas ja on töötanud õpetajana. 1989. aastal töötas ka ajakirja „Vikerkaar“ toimetuses. Ta on Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema kuulsamad teosed on „Hind“, „Printsess“ ja ka mõned luuletuskogud nagu näiteks „Sel Maal“ ja „Mööt“. Mina pole kahjuks tema teisi teoseid lugenud nii, et ei oska võrrelda „Piiririigiga“ Teos räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ning otsib seal endale kohta, kuid ei leia seda. Raamat keskendub rändaja ja Franzi suhetele. Autor seda ei maini, aga peategelane peaks olema pärit Eestist. Peategelena põgenes enda eest justkui - ütles, et piiririiki ei saa olemas olla, justkui poleks tedagi olemas. See oleks nagu väljamõeldis, raske on aru saada mis on reaalsus ja mis mitte. Ta mürgitas lõpus Franzi ära, ilma, et isegi kahetseks seda.
Haridus ja loovus kui tänapäeva olulisemad majandusressursid Mina elan Eestis. Ma arvan, et enamus Eurooplasest teab meie isamaast seda, et see on suht väike. Eesti pindala on 43 432km2 (võrdleme Venemaaga 17 098 246). Miks ma seda ütlen? Vastus on loogiline: mida suurem riik, seda rohkem maaressurssem ja kuna Eesti pole suur tuleb meile leida mingit teist ressurssi selleks, et meie majandus saaks kuidagi arendada. Õnneks Eesti haridus on väga kõrgel tasemel, eriti keskharidus. Oma kogemusest saan öelda, et
Lääne- Euroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitas minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud ainult tilkhaaval võtmiseks, kuigi valab kõik ravimi korraga klaasi. Minategelane ei kahetsenud teise inimese mürgitamist. Ta ainult imestab ,et keegi tema vastu huvi ei tunne, et miks teda kinni ei võetud ega kohtu viidud. Et ta on endiselt eikeegi. Romaan ,, Piiririik’’ räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhetest. Seda saab võrrelda ka Ida-Lääne kui ka armastamis – vihkamis suhtena. Jäid meelde mõningad tsitaadid : ,, see sajand, kus me kohtusime, on lõpuks tükkis kõigega prügikasti visatud’’ ,, Jumal kõrgel, keiser kaugel,’’ Just nii öeldakse sealmail.’’
Kask, arhitekt Maurer, ettevõtlik ja moraalivaba restorani uksehoidja Theo, luuletaja Eero).Algul kulgeks nagu igaühe elu eraldi ja kõiki vaevab mingil määral üksindus. Romaani jooksul puutuvad nende elud kokku ja nad mõjutavad üksteist. Romaan näitab, kuidas ka paljude inimeste seas võib inimene jääda üksikuks ja tunda, et teda ei mõisteta. Linnakeskkonnas on inimesed tihti võõramad, kui maal või külades. Emil Tode Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Seda saab võrrelda ka Ida-Lääne kui ka armastamis-vihkamis suhtena. Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis on väljamõeldis. Utoopiline on see koht (riik) kuhu minategelane arvab end kuuluvat. Mitte piiririiki ega Euroopasse. Kuigi lääneriikides on kõik hea ja tore, ei taha ta sinna kuuluda
looma-, sageli ahvikujulised. Neid hoiti väljaspool küla asuvas hütis, naiste silma alt eemal. Teatud kuufaaside ajal ning külviaegadel pani selleks määratud vahendaja looma pea peal või kätel asetsevasse anumasse toiduande, lootes olla jumalusele meelepärane, kaitsta küla heaolu ja avitada ohus olevaid põllukultuure. 1 Nad on rahutud ja tapavad oma nooltega! - nii hoiatati eurooplasest seiklejat, kes suundus lobisid avastama veerand sajandit tagasi. Vaatamata sellele, et tänapäeval niisugune hoiatus enam ei kehti, on ammustest aegadest omaette hoidvad, külalislahkuseta ja sõjakad, koguni vennatappudega kuulsust kogunud lobid säilitanud oma mässajaliku meele tänaseni. Nad ei lase endale liiga teha, ja peavad jahti - nagu ennevanasti - vibu ja nooltega. Loomult individualistid, ei tunne nad
,,PIIRIRIIK" -- INIMENE KAHE MAAILMA VAHEL Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks
teguriteks. Kõige tähtsamaks jääb aga siiski majandusliku kasvu tase turismi genereerivates riikides praegu ja tulevikus. Kulutused reisimiseks suurenevad rahvusliku koguproduktiga võrreldes kaks või enam korda kiiremini. Turismile on kõige olulisemad demograafilised suundumused - elanikkonna juurdekasv,keskmine eluiga ja vanuselised profiilid.Pensionärid moodustavad aina suurema osa elanikkonnast.Aastaks 2001 on üks igast eurooplasest üle 55-aastane ja keskmine pensionile jäämise vanuseliselt langeb.Suurimaks erinevuseks siis saab olema vanemate inimeste rekordiline arv enamikes arenenud ja ka turismi poolt mõjutatavates maades.See on "küps" segment,mis on aina enam aktiivne ökoloogia küsimustes ja mõjutatud elustiilist,mis on juba mõjutamas ka turismi juhtimist.Nad on 50-ndate ja 60-ndate massireisijad.Nad on need,kes 70-ndatel laiendasid oma silmaringi tänu suurte reaktiivlennukite juurutamisele
partnerile mõistetamatuks osutuda. 2 Kultuuridevahelise suhtlemise mõistmine Tõlkide elus ette tulevatest dilemmadest lähtudes räägime nüüd pikemalt teemadest, millel on laiem ja üldisem kandepind. Näiteks: kuidas tõlgendada teksti, mis ei ole teie emakeeles, tehes samas arusaadavaks ka teksti taga peituva kultuurilise konteksti. (Näide: Hiinlasest professor ütleb oma eurooplasest vestluskaaslasele, et tema abikaasa (kes viibib vestluse juures) ei ole ülikoolis käinud, sest ta on rumal. Hiinlane ei tee midagi valesti, nende kultuuriruum nõuab tagasihoidlikkust ja alandlikkust, ent hea kasvatusega eurooplane teab, et avalikus kohas kritiseerimine on ebaviisakas. Mida peab tõlk tegema ja mida tõlgitavale tekstile lisama?) Ka intonatsiooni, hääletooni, silmsidet, pause ja muud mitteverbaalset suhtlemist
Flaherty filmis ainult esimese stseeni ning varsti lahkus jällegi erimeelsuste tõttu. Murnau pidi filmi üksinda lõpuni tegema. Nädal enne esietendust sai Murnau surma (Flaherty siiski võttis tema matusest osa). Flaherty üks põhjus mõlemast filmist lahkumiseks oli see, et ta tahtis eemaldada kõik läänelikult mõjutused filmist. Murnau ja Van Dyke tahtsid näidata kuidas olukord tegelikult on, nt filmis "Tabu" said oma osa ka eurooplasest kaupleja ja hiinlasest ebaaus kõrtsipidaja. Knut Rasmussen, taani-inuiti päriolu antropoloog ja polaaruurija, tegi filmi "Wedding of Palo", mis oli samuti etnograafiline mängufilm ning rääkis eskimo armastusest. Reisifilmid Ernest B. Schoedsack oli Ameerika filmitegija (algselt lihtsalt kaameramees). I maailmasõja ajal sattus kaameramehena Euroopasse ning kohtus ameeriklasest lenduri Merian C. Cooper´iga, kes oli ühtlasi huvitatud filmide tegemisest
tahtnud, tahtis tõsta klaasi oma uue elu jaoks, jõi baaris piima, mis oli uus mood - kui varem on ka istunud kohvikutes ja baarides, siis on olnud tunne, et kõik hoiavad temast eemale, kuigi ta oli korralikult riides ja kena - too õhtu ta aga inimesi ei jälginud ega neile ei naeratanud - tema juurde tuli prantslane Jean-Claude, kes palus tal endale naeratada ja tema lauda istuda soovis, nägu haavunud välja, mt valetas, et on Rootslane, et tahtnud endast kui ida- eurooplasest rääkima hakata, sest siis oleks teda vaadatud kui surnu sugulast - rääkisid piiride kinni panemisest, prantslane palus mt-l prillid ära võtta, tellis talle uue klassi piima ja selle eest oli ta valmis seda tegema, mõtles, et kui kalliks prantslane seda hindaks, et ta riided ära võtaks, kui mt prillid ära võttis, suudles teda prantslane, pakkus autoga koju viimist, mt nõustus, prantslane tahtis kätt püksi ajada, aga mt tõmbus eemale ja hakkas naerma ning lahkus siis
Uskumuste kohalikke elemente on sissetoodutest üsna raske eristada. Nii on usk kujumuutmisse laialt levinud ka Euroopas, kuid huntide ja mustade kasside mainimine Haitil viitab tugevatele Euroopa mõjutustele. Antropoloogid on kirjeldanud, kui mõjusalt võib riituse käigus kogetu tugevdada usku kujumuutmisse. ,,Öösel süüdati laagris tohutu suured lõkked; alasti naised esitasid tule ümber võikaid tantse, väänates oma keha nii koledal kombel, et ajas hirmu peale." Üks teine eurooplasest vaatleja jälgis vodoo preestrit, keda oli vallanud Haiti ,,keisri" Dessalines´i vaim: ,,See oli tema ise. Ma nägin raevukat nägu, ta ilme muutus fanaatiliseks ja kogu ta hoiakust õhkus kättemaksuhimu." Selliste alateadvusliku matkimise võimetega saab ka seletada üleilmselt levinud usku kujumuutmisse. Nõiahullus mandri-Euroopas Nõiahulluse nurgakivi sai pandud 14. sajandil, mil kokku said ketserlus, õigusteadus, teoloogia ja inkvisitsioon
oma arvates otsustav tegur ja selle panigi ta varsti tööle: ta laskis kord-korralt ikka selgemalt läbi paista, et Solotarski polegi inglane, vaid juut. ,,Mõistate? Inglise juut," seletas ta nagu mõnda suurt saladust Indrekule ja Vainukäole. ,,Aga muidugi, see on hoopis teine kui vene juut, sest ka inglane on teine kui venelane. Tema on ka teine kui sakslane. Inglane õpetab arenemist, õpetab, et roomajast sai lind, linnust loom, loomast ahv, ahvist inemine, inemisest eurooplane, eurooplasest inglane, ja inglise juut lisab juurde: ning inglasest juut. See on see kõige kõrgem siin ilmas. Ja mis teeb see kõige kõrgem? Mis ta on ikka teinud? Parandab ta ilma? Armastab ta inemist? Ei, tema õpetab teisi, kuidas peab ilma parandama ja inemist armastama. Ise tema teeb ainult sahkermahker. Tema õpetab ka sotsialismust, sest ka see on sahkermahker. Härra Maurus tunneb need vanad juudi vigurid. Juut andis meile õpetuse: ära muretse homse eest. Aga mis teeb ta ise
annaabi.ee 
