valitsemisse, tegelikkus oli aga vastupidine. Hoolimata sellest, et kolleegiumitel oli õigus välja anda oma ukaase, kasvas hoopis tsaari isikliku ukaasiga sätestatud seaduste oskaal, mis mõnikord olid kirjutatud üksi tema enda poolt. See näitab selgelt, et Peeter siiski ei soovinud oma võimu uute valitsusaparaatidega jagada. Ta ei suutnud muuta vanu arvamusi valitsejavõimust. Riigivalitsemise reformimine ja euroopastamine kukkus läbi, Peeter ei suutnud demokraatlikke jooni lääneriikidelt üle võtta ja neid rakendada. Võitlus streletsidega Peetri valitusaega iseloomustab ka pidev võitlus streletside vastu. Peeter suhtus nendesse kui vana Venemaa barbaarsuse sümboleisse. Peeter üritas neid kiusata nii palju kui võimalik. Ta muserdas streletse kahes Aasovi sõjaskäigus, millele ei järgnenud autasusid ega puhkust. Peetrit ei rahuldanud streletiside mässajatele määratud karistused
Samas ei saa väita, et suurem sõjalise aktiivsuse lõppedes jäid reformid tegemata. Reformide tulemused on väga laiaulatuslikud, puudutades kõiki ühiskonna sfääre armeest kuni vaimuelu ümberkorraldamiseni. Kaks olulisemat tulemust olid: 1. traditsionalismi kriisi ületamine, mis tähendas ka tehnoloogilise mahajäämise osalist likvideerimist. 2. moderniseerimine (euroopastamine). · riigivalitsemine ümberkorraldamine · majandusliku mahajäämuse ületamine · phiskonna sotsiaalse struktuuri teisenemine · euroopaliku kultuuri ja olme juurutamine · territooriumi unifitseerimine · impeeriumi rajamine Loodi õiguslik regulatsioon riigiteenistusele. Enam ei teenitud tsaari, vaid riiki. Riigiametnikud said erilise staatuse, ametnikud jäävad imeeriumi keskselt saatam 19. sajandini.
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse;
ära kasutada kristlike naabrite erimeelsusi ja konflikte. - Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS - Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema. Lakkamatu södimise ja paganluse küljes püsimise tõttu aeglustus riigi ja ühiskonna moderniseerumine ehk ,,euroopastamine". Jogaila ja Vytautas - Kui Algridas 1377.aastal suri, soovis ta poeg Jogaila iga hinna eest Kestutise võimust ilma jätta ning oli oma onuga selgelt erimeelel riigi välispoliitika põhisuuna küsimustest. Jogaila sõlmis Kuldhordiga liidu Moskva vastu, kuid 1380. Suutis Moskva Kulikovo lahingus esimest korda mongoleid lüüa. - Jogaila ja Kestutise vahel puhkes avalik konflikt, kus ilmnes et Jogaila on salajase orduga lepingu sülminud
annaabi.ee 
