logistika jt. Praegu on meie tootlikkus 60 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mistõttu on ilmselge, et meie tootlikkuse ja palga kasv ning inflatsioon saavad ELi keskmisest jätkuvalt kõrgemad olema, et saavutada Euroopa riikidega sarnane elatustase. Oluline fakt, mis devalveerimise puhul olukorra Eestis vaid hullemaks teeks, on asjaolu, et nii eraisikud kui ettevõtted on oma laenud võtnud eurodes. Kui kroon devalveerida, peaks eurolaenude tagasimaksmiseks välja käima senisest rohkem kroone. See annab väga tugeva tagasilöögi, mis minu hinnangul ei kaalu kindlasti üles mõningast ajutist ekspordikasvu ega tööjõukulude vähenemist. Seega tooks devalveerimine ajutiselt piiratud kasu eksportööridele, aga kahju kõikidele. Seega nagu öeldud, devalveerimine ei ole Eestile mingi lahendus. Kokkuvõtlikult tähendaks see meile inflatsiooni kiirenemist, täiendavaid pingeid tööjõuturule, inimeste vara väärtuse
tarkinvestor.ee juht Kristjan Lepik. «Kuid arvame, et pangad ei hakka enne laenumahte oluliselt kasvatama, kui pidurdub langus kinnisvaraturul see peataks nende laenuportfellide halvenemise.» Pangad viisid eurokursivaidluse kohtusse 06.01.2009 Postimees Gert D. Hankewitz Neli Eesti suuremat panka kaebasid 23. detsembril tarbijakaitse kohtusse, kuna ei nõustunud viimase ettekirjutusega konverteerida eurolaenude tagasimakseid Eesti Panga kursi järgi. «Pangad ei nõustunud tarbijakaitse seisukoha ja põhjendustega,» märkis pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm kohtutee põhjuseks. Tarbijakaitse esitas möödunud aastal Swedbankile, SEBle, Nordeale ning Sampole ettekirjutused, millega nõudis, et pangad vahetaksid eurolaenude tagasimaksed ametliku Eesti Panga kursi, mitte enda kursi järgi, kuna viimasega teenivat pangad liialt suurt kasumit.