Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV. Eutanaasiaks on peetud ka rahustite kasutamist suremisel, kuid nii, et see ei lühenda elu pikkust. V. Mõnikord on eutanaasiaks peetud ka tegevust, mida praegusel kutsutakse sagedamini kaasaaidatud enesetapuks (ingl. assisted suicide). VI. Eutanaasia seostatakse meditsiinipraktikaga, kus terminaalses seisundis haigetel ei rakendata elu pikendavaid meditsiinilisi abinõusid
Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV. Eutanaasiaks on peetud ka rahustite kasutamist suremisel, kuid nii, et see ei lühenda elu pikkust. V. Mõnikord on eutanaasiaks peetud ka tegevust, mida praegusel kutsutakse sagedamini kaasaaidatud enesetapuks. VI. Eutanaasia seostatakse meditsiinipraktikaga, kus terminaalses seisundis haigetel ei rakendata elu pikendavaid meditsiinilisi abinõusid. Alates 1970test aastatest on hakatud
Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka ,,halastussurmaks". Juba inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) võttis kasutusele mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV. Eutanaasiaks on peetud ka rahustite kasutamist suremisel, kuid nii, et see ei lühenda elu pikkust. V. Mõnikord on eutanaasiaks peetud ka tegevust, mida praegusel kutsutakse sagedamini kaasaaidatud enesetapuks. VI. Eutanaasia seostatakse meditsiinipraktikaga, kus terminaalses seisundis haigetel ei rakendata elu pikendavaid meditsiinilisi abinõusid. Alates 1970test aastatest on hakatud
kasvatamisega hakkama või on vaimse puudega. Steriliseeriti ka nn sotsiaalse näidustusega inimesi (nt prostituute) ja päriliku puudega inimesi. Kokku steriliseeriti Nõukogude Eestis hinnanguliselt umbes tuhat inimest. (Wikipedia) KOKKUVÕTE Kallingu hinnangul on Eesti paraku läinud ajalukku just negatiivse eugeenika (sund jms) viljelejana ning steriliseerimisseaduse taga oli suuresti Eesti arstkond. Ja nii kui selgus, oli eugeenikaga ja seltsiga seotud paljud Eesti juhid ja teadlased, kuid huvitaval kombel nende elulood (nt Tõnisson, Päts jt) nende rolli selles ,,tõupuhtuse" elluviimises suurt ei kajasta. Samuti vaikib sellest sotsiaalministeeriumi (mis loodi sotsiaalhooldus-, tervishoiu- ja tööministeeriumi liitmisel) ajalugu, mille uurimine mul praegu käsil on. Jällegi, steriliseerimisseadus ja ministeeriumite osa selle loomisel ja elluviimisel (ka nõukogude ajal!) on liiga ebamugav ja piinlik
ainult seda). Piirati vaimuhaigete või muude vigadega, aga ka kriminaalide ja nende, kelle seksuaalne orientatsioon oli muutunud, sigimist. USAs steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või retsidivistideks. Kuigi eugeneetika eesmärgid olid pigem humaansed – inimsoo pirandamine, siis olid eugeneetika rakendused inimsusevastased. 1895 Alfred Ploetz – kirjutas raamatu “Rassenhygiene”, ei ole tegelikult seotud eugeenikaga, põhines rasside bioloogilisel ebavõrdsusel (aarialaste rassiline ülimus) Rassihügieeni seadus 1923 – hakati hiljem nimetama eugeenikaseaduseks. Juutide jt. rahvaste hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. Nii sai eugeenika negatiivse varjundi. Nii muutus võimatuks ka positiivse eugeenika propageerimine (nt. geeniuste spermapangad ja sellega võimekate inimeste geene levitada). Kogu eugeenika muutus pikaks ajaks tabuteemaks. 1948 keelati N. Liidus geneetikaalased uuringud täielikult
) Vaktsineeriminegi tekitas suurt vastuseisu. Vaktsineerimisvastaste poolt genereeritud karikatuurid kujutavad inimeste hirme karikaturistid ekspluateerivad (väär)kujutlust inimeste juures tekkida võivatest veiselikest omadustest. Üks oluline asi vaktsineerimise ja variolatsiooniga seoses on see, et tegemist on näitega, kus protsessidest (antud juhul siis haiguse olemus) arusaamise puudumine ei takista rakendada teatavaid meetmeid raviks või ennetamiseks ilmne paralleel näiteks eugeenikaga. Kliinilise meditsiini areng 17.-18. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas Sydenham (1624-1689) võttis malaaria raviks kasutusele kiinapuu koore ja Hermann Boerhaave (1668-1738) nimesid. 1662. a tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major). Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1) keskkond; 2) tööasend; 3) mürgistus; 4) nakkus; 5) ebaõige tööreziim
annaabi.ee 
