organismis asuvad spetsiifilised euforiseerivate ainete retseptorid, mis võivad olla endogeensed (endorfiinid, enkefaliinid, dünorfiinid) või eksogeensed (oopium, morfiin, heroiin, liperidiin, metadoon, pentasotsiin). Neid retseptoreid nimetatakse opioidretseptoriteks. Euforisatsiooniprotsessi vahendajateks on monoamiinergilised transmitterid serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin. Alkohol stimuleerib noradrenaliini kaudu endogeensete opioidide teket, põhjustades seeläbi eufooriatunnet. Alkoholi euforiseeriva toime kõrvaldamiseks on soovitatud disulfiraami, mis toimib samuti noradrenaliini kaudu. Peale selle on olemas ained, mis blokeerivad opioidide sidumist, toimides seega konkreetse antagonistina. Neid aineid nimetatakse opioidi antagonistideks. Viimased ei oma iseenesest narkootilist toimet. Raviainetest on selliseks naloksoon (Intrenone, Narcane, Narcanti), mida kasutatakse peamiselt narkootikumide ägeda intoksikatsiooni korral. See on efektiivne ka
See võib vähendada valu ja põhjustada eufooriat (vaata ka heroiini). See võib panna sind tahtma juua üha rohkem alkoholi ja viia sõltuvuseni. Alkohol võimendab neurotransmitter GABA pidurdavat toimet. See tekitab lõõgastustunnet. Alkohol pidurdab neurotransmitter glutamaadi erutavat toimet. See segab mälufunktsiooni ja mitmeid kehalisi protsesse. Alkohol mõjutab ka mitmeid teisi aju neurotransmitterite süsteeme, tekitades sel moel naudingu- ja eufooriatunnet. Kuid liiga palju alkoholi võib viia hingamise peatumiseni. Kui jood alkoholi regulaarselt, pead jooma üha rohkem ja rohkem, et soovitud efekti saavutada. Sinu keha taluvus alkoholi suhtes kasvab. Kui lõpetad joomise, võid kogeda võõrutusnähte. Suurte alkoholikoguste regulaarne tarbimine võib viia depressiooni ja dementsuseni. Nikotiin Tubakat saadakse tubakataimest Nicotiana tabacum. Kuigi tubakas on kindlaks tehtud tuhandeid keemilisi aineid, on nikotiin neist kõige tähtsam
annaabi.ee 
