O O NH2 OH OH Br O O I NO2 NO2 Ülesanne 2. Joonista ühendile graafiline struktuur a) 2-etüül-4-propüülfenool b) 5-hüdroksü-3-oksopentaanhape c) 4-kloro-3-metüülheks-5-eenhape d) 8-bromo-6-etüül-5-nitrononanaal e) fenüülbensoaat f) 2,5-dikloro-3,6-dimetüülheptaan-4-oon g) 2,4,5-trimetüültsükloheksaan h) butüülisopropüüleeter i) 3,6-dimetüültsükloheksanoon j) 2-etüülheksaan-1,6-diool k) 1-kloro-3-metüülpent-1Z-een-4-üün-3-ool l) 6,7-dibromo-2,5-dimetüülokt-2-een-4-oon m) tsüklopentüülbensoaat n) 2-aminobutanoüülkloriid
· Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11 pentüül C6H14 heksaan C6H13 heksüül C7H16 heptaan C7H15 heptüül C8H18 oktaan C8H17 oktüül C9H20 nonaan C9H19 nonüül
Alkaanide homoloogilise rea neli esimest liiget kirjeldatakse triviaalnimetustega (kokkuleppelised nimetused, mis ei allu kindlatele reeglitele), järgnevad nimetused tulenevad kreeka- või ladinakeelsetest numbritest. C-aatomite arv Valem Alkaan Alküülasendaja Alküülasendaja valem 1 CH4 metaan metüül -CH3 2 C2 H6 etaan etüül -C2H5 3 C3H8 propaan propüül -C3H7 4 C4H10 butaan butüül -C4H9 5 C5H12 pentaan pentüül -C5H11 6 C6H14 heksaan heksüül -C6H13 7 C7H16 heptaan heptüül -C7H15
Propaan C3H8 Heptaan C7H16 Undekaan C11H24 Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . 3 Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1.
Isomeeria on nähtus, kus sama summaarset valemit omavatel ainetel on erinev struktuur. Erinevast ehitusest tingitult on isomeeridel erinevad omadused. Alkaanide isomeeria on tingitud süsinikuahela erinevast kujust – nn ahelaisomeeria. Isomeeride valemite koostamine 1) hargnemata ahel 2) peaahel 1 võrra lühem 1 kõrvalharu (erinevates kohtades) 3) peaahel 2 võrra lühem a) kõrvalharuks 2 metüüli b) kõrvalharuks 1 etüül 4) peaahel 3 võrra lühem a) kürvalharuks 3 metüüli b) kõrvalharuks 1 etüül ja 1 metüül c) kõrvalharuks propüül ja 1 isopropüül jne 4. Asendatud alkaanid Asendatud alkaanides on süsivesinikahelas vesiniku aatom asendatud heteroaatomit sisaldava polaarse rühmaga (funktsionaalse rühmaga). nt −Hal, −OH, −NH2 Asendatud alkaanid on alkoholid, amiinid, halogeeniühendid. Struktuuri analüüs: 1) tüviühend;
Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Ketooni üldvalem Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Ketoonid Karbonüül RCOR' keto-, okso- -oon Metüül-etüül ketoon (Butanoon)
(ALKAANID) (ASENDUSRÜHM) CH4 Metaan CH3-metüül C2H6 Etaan C2H5- etüül C3H6 Propaan C3H7 -Propüül C4H10 Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev
Näiteks metaan ehk ............................ Metaanhape ehk ............................ 2) Süstemaatilised nimetused moodustatakse molekuli struktuuri järgi kindlaid reegleid kasutades. ALKAANI tunnuseks on liide aan. TV 2.1. Alkaanist pärit asendusrühma nim alküülrühmaks. alküülrühmaks Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, milles süsiniku aatomite arv on suurim. Sellele hargnemata ahelale ehk peaahelale vastav süsivesinik olgu tüviühend. Tüviühendi C aatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid.
Süsini- Arv- ALKAAN ALKÜÜLRÜHM ehk TSÜKLOALKAAN ke C sõna Üldvalem CnH2n+2 ASENDUSRÜHM Üldvalem CnH2n arv n Üldvalem CnH2n+1 Valem Nimetus Valem Nimetus Valem Nimetus 1 Mono CH4 metaan CH3- metüül- - - 2 Di C2H6 etaan C2H5- etüül- - - 3 Tri C3H8 propaan C3H7- propüül- C3H6 tsüklopropaan 4 Tetra C4H10 butaan C4H9- butüül- C4H8 tsüklobutaan 5 Penta C5H12 pentaan C5H11- pentüül- C5H10 tsüklopentaan 6 Heksa C6H14 heksaan C6H13- heksüül- C6H12 tsükloheksaan 7 Hepta C7H16 heptaan C7H15- heptüül- C7H14 tsükloheptaan
sidemele on radikaalid väga reaktsioonivõimelised ja liituvad kergesti orgaaniliste ühenditega. Radikaalid saadakse, kui süsivesinike molekulist eemaldada üks vesiniku aatom. Süsivesinik Radikaal Metaan CH4 Metüül CH3 H H H C H H C H H Etaan C2H6 Etüül C2H5 CH3 CH3 CH3 CH2 Propaan C3H8 Propüül C3H7 CH3 CH2 CH3 CH3 CH2 CH2 Isopropüül CH CH3 CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 Butaan C4H10 Butüül C4H9
Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. Kuulub rasvade mol.koostisesse. Viskoosne vedelik,seguneb hästi veega,värvitu,magus maitse,lahtistava toimega. Kasut. kosmeetikaap.,hoiab niiskustasakaalu. Põlemine.-dekanool-C10H21-OH+O2--10CO2+11H2O Keemil.püsivuse põhj.-Sidemed tugevad(C ja O vahel) MTBE- CH3OC(CH3)3 kasut.lisandina ökoloogilise bensiini tootmisel.saastab vett.dietüüleeter-CH3CH2OCH2CH väga lenduv,aurud õhust raskemad.plahvatusohtlik. etüül-CH2CH3;METÜÜL-CH3;PROPÜÜL-CH2CH2CH3;DIOOL-OH
Kõikide küllastunud ja küllastumata süsivesinike nimetamise süsteem tugineb hargnemata ahelaga alkaanide nimetustele. Süsinike Alkaani valem Alkaani Alküülrühma valem Alküülrühma arv nimetus nimetus 1 CH4 metaan CH3 metüül 2 C2H6 etaan C2H5 ehk CH2CH3 etüül 3 C3H8 propaa C3H7 ehk CH2CH2CH3 propüül n 4 C4H10 butaan C4H9 ehk CH2CH2CH2CH3 butüül 5 C5H12 pentaan ... ... 6 C6H14 heksaan ... ... 7 C7H16 heptaan ... ... 8 C8H18 oktaan .
kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. ● Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. Tänan tähelepanu eest!
Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne. Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid Füüsikalised omadused · Olek toatemperatuuril: enamus vedelad; mõned lühikeseahelalised on gaasid (klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid. Kahjustavad osoonikihti.
· Parafiin-kasutatakse määrdeainete ja õlide ning küünakde välmistamisel · Eteen-saadakse nafta krakkimisel või põlevkivi utmisel ETEEN · Eteen-saadakse nafta krakkimisel või põlevkivi utmisel · Eteeni kasutatakse: lahustid,etanool,etanaal lõhkeained,mootorikütus,sünteetiline kautsuk · Eteeni põlemisel tekivad CO2 ja H2O · Metaani kasutatakse kütteks sest tekib palju soojust · Okteen-C8H16 Hepteen-C7H14 Buteen-C4H8 · Metaan-CH4 Metüül-CH3 Etüül-C2H5 · Polümerisatioon-kõrge temp. Ja sobivate katalüsaatorite juuresolekul, võivad alkeeni(eteeni) molekulid omavahel ühineda · Polümeer-kõrgemolekulaarne aine · Alkeenide olemasolu-broomi vesilahusega saab tõestada alkeeni olemasolu, pruun värvus kaob Buteeni hüdrogeenimine But-1-een+H2 CH3-CH2-CH2-CH3 Eteen+HCl CH2=CH2+HCl CH3-CH2Cl-kloroetaan
Vesiniksidemed 1. Alkoholide füüsikalised omadused: a) Alkoholid saavad moodustada vesiniksidemeid, kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne laeng b) Vesiniksidemed võivad moodustuda nii alkoholi molekulide vahel kui ka vee ja alkoholide molekulide vahel c) Tänu vesiniksidemetele on alkoholid hüdrofiilsed ained: metüül-, etüül ja propüülalkoholid segunevad veega igas vahekorras pikema ahelaga alkoholid segunevad veega piiratud koguses mitme hüdroksüülrühmaga alkoholid (dialkoholid, trialkoholid jne) lahustuvad vees igas vahekorras d) Vesiniksidemed mõjutavad ka alkoholide keemistemperatuure: mida rohkem ja tugevamad vesiniksidemed (ehk mida rohkem OH rühmi), seda kõrgem keemistemperatuur
Nt +4 on CO2-s, -4 on CH4-s, 0 on C-s 15) radikaal e akaalrühm- osake, millel on paardumata elektron. Nt Metaani molekuli C-H side katkemine reaktsioonis, moodustub metüülradikaal ja vedinikradikaal ALKAAN NIMETUS ALKÜÜLRÜHM -NIMETUS CH4 Metaan CH3 Metüül- C2H6 Etaan C2H5 Etüül- C3H8 Propaan C3H7 Propüül- C4H10 Butaan C4H9 Butüül- C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül- C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül- C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül- C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül-
kummi, lahustid, etaanhape, pleksiklaas jne. Benseen on tähtis orgaanilise sünteesi lähteaine. Temast toodetakse nitrobenseeni, aniliinvärve 1. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) 2C66H6 + 4O2 CO2+6H2O+11C b) C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2o c) C6H6 + Br2 C6H5Br+HBr 2. Nimetage järgmised ained: Cl a) b) NO2 B=2-etüül-4metüülbenseen C) d) OH C=2-Metüülbenseen 3. Kujutage järgmised ained graafiliselt: a) 1,3 -dimetüülbenseen b) nitrobenseen N2o c) m- dietüülbenseen d) p- dibromobenseen e) 1,3- dimetüül 5-nitrobenseen
metaanhape) · Triviaalnimetused antakse mõne omaduse või leidumuse põhjal (nt. sipelghape) Alkaani tunnuseks on sõnalõpp aan. Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust. 1. Met(aan) 2. Et(aan) 3. Prop(aan) 4. But(aan) 5. Pentaan 6. Heksaan 7. Heptaan 8. Oktaan 9. Nonaan 10. Dekaan Tsüklilist ahelat tühistab eesliide tsüklo. Alküülrühma tunnuseks on sõnalõpp üül. 1. Metüül 2. Etüül 3. Propüül Jne.. Kohanumber kirjutatakse kõige ette ning see tähistab hargnemise kohta. Nt: 2 metüülbutaan Süsinike arv Arvsõna Alkaani Alküülrühma Tsükloalkaani ahelas nimetus nimetus nimetus 1 Mono Mentaan Metüül - 2 Di Etaan Etüül -
Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne. Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid Ahelisomeeria: ühendite erinevus on ahela kujus Näide: CH3- CH2- CH2 -CH3 butaan CH3- CH - CH3 isobutaan CH3 Asendiisomeeria:ühendite erinevus on sidemete või funktsionaalrühmade erinevas paiknemises Näide: 1- klorobutaan ja 2-klorobutaan
mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. Veel kasutusalasid: · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Alkaanide nimetused/valemid (graafilised, tasapinnalised, lihtsustatud) Tähtsamad alkaanid: CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan CH3CH2 etüül C3H8 propaan CH3CH2CH2 propüül C4H10 butaan CH3CH2CH2CH2 butüül C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan Isomeerid (Koostamine, füüsikaliste omaduste tuletamine ja põhjendamine) Isomeeride struktuur on erinev, siis erinevad on ka nende omadused ehk omadused sõltuvad aine struktuurist. Füüsikalised omadused: 1. Sulamistemperatuur 2. Keemistemperatuur
astmat. E200 Sorbiinhape. Võib tekitada ülitundlikkust suu piirkonnas (nahaärritused, põletustunne). Võimendab allergilisi reaktsioone ja astmat. E210 Bensoehape, E212 Kaaliumbensoaat, E213 Kaltsiumbensoaat. Tõstavad laste aktiivsust, võivad tekitada peavalu ning maoärritusi. Võimendavad allergilisi reaktsioone ja astmat. E211 Naatriumbensoaat. Võib põhjustada ja süvendada allergilisi reaktsioone ning astmat, tekitada peavalu ning maoärritusi. E214 Etüül-p-hüdroksübensoaat. Võib tekitada allergiat ning mõjuda sarnaselt bensoehappele. E251 Naatriumnitraat. Tekitab imikute ja väikelaste hapnikupuudust. E280 Propioonhape. Suurendab vähitekke riski. E320 Antioksüdant butüülhüdroksüanisool, E321 Antioksüdant butüülhüdroksütolueen. Suurendavad vähitekke riski. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ja astmat. E338 Ortofosforhape. Takistab kaltsiumi imendumist. E407 Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k
kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. Alkoholism kui sotsiaalne probleem Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. Paneb mõtlema või mis? Paljude eestlaste jaoks on alkohol mõnuaine, stressimaandaja või lõõgastaja, kuid tegelikult on
väljendav lõppliide vastavalt vanimale põhirühmale (funktsionaalrühmale). Seejuures kasutatakse kindlaid kirjavahemärke (vaata näidet). Mingi rühma kordumisel kasutatakse koos rühma nimetusega eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Summaarne valem Nimetus Tuletatud alküülrühm CH4 Metaan CH3 metüül C2H6 Etaan C2H5 etüül C3H8 Propaan C3H7 propüül C4H10 Butaan C4H9 butüül C5H12 Pentaan C5H11 pentüül C6H14 Heksaan C6H13 heksüül C7H16 Heptaan C7H15 heptüül C8H18 Oktaan C8H17 oktüül
puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral tuleb mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lendav kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina. 3. Kahjulikkus 3.1 Etanooli sisaldava alkoholi tarvimise tagajärjel võib tekkida alkoholism. See on haigus, mille korral tunneb inimene alkoholi järele pidevat vajadust. Alkoholism tekib pideva alkoholitarvitamise tagajärjel. Haiguse sümptomid on lihasvärinad,iiveldus,erutus,füüsiline
orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla 1 aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks e peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum. Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom, ammoniaagi molekulist lähtuvates ühenites aga N aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga vee molekulis (metüül, etüül jne)saadakse alkohol ja ammoniaagi molekulist amiin jne. Tänapäeval on radikaali mõiste teine- 1 paardumata elektron orbitaalil. Ta koostas ka orgaaniliste ainete kolmemõõtmelised mudelid, mis aga ei äratanud tol ajal tähelepanu. Berzeliuse survel jäid Laurentile tähtsamad keemialaborid suletuks, ta jäi elulõpuni tööle provintsi. Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler jäi Berzeliusele kindlaks.
orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla 1 aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks e peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum. Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom, ammoniaagi molekulist lähtuvates ühenites aga N aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga vee molekulis (metüül, etüül jne)saadakse alkohol ja ammoniaagi molekulist amiin jne. Tänapäeval on radikaali mõiste teine- 1 paardumata elektron orbitaalil. Ta koostas ka orgaaniliste ainete kolmemõõtmelised mudelid, mis aga ei äratanud tol ajal tähelepanu. Berzeliuse survel jäid Laurentile tähtsamad keemialaborid suletuks, ta jäi elulõpuni tööle provintsi. Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler jäi Berzeliusele kindlaks.
süsivesinikud. · Ainult tetraeedrilise süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid. o Alkaani süsinikahelas on kõik aatomid omavahel seotud -sidemete kaudu · Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu on nomenklatuur. · ÜLDVALEM CnH2n+2 · Alkaan (-aan) kirjeldav süsinikahela pikkust o Aküülrühm (-üül) o 5 etüül-2,7-dimetüülnonaan 2. Isomeeria · Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega. · Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks. · Omadused sõltuvad aine struktuurist 3. Alkaanide omadused · Füüsikalised omadused o Värvuseta o Hüdrofoobsed ained puudub vastastikmõju veega; ei märgu veega ega
· Kaaliumsorbaat E 202 Säilitusaine antioksüdant · Kaltsiumsorbaat E 203 Säilitusaine · Naatriumsulfit E 221 Säilitusaine, · Bensoehape E 210 Säilitusaine antioksüdant · Naatriumbensoaat E 211 Säilitusaine · Naatriumvesiniksulfit E 222 · Kaaliumbensoaat E 212 Säilitusaine Säilitusaine, antioksüdant · Kaltsiumbensoaat E 213 Säilitusaine · Naatriumdisulfit E 223 Säilitusaine, · Etüül-p-hüdroksübensoaat E 214 antioksüdant Säilitusaine · Kaaliumdisulfit E 224 Säilitusaine, · Etüül-p-hüdroksübensoaadi antioksüdant naatriumisool E 215 Säilitusaine · Metüül-p-hüdroksübensoaat E 218 · Kaltsiumsulfit E 226 Säilitusaine, Säilitusaine antioksüdant · Metüül-p-hüdroksübensoaadi · Kaltsiumvesiniksulfit E 227
! ; Märgitakse HO, mitte OH) Näide: CH3 CH2 CH2 CHO propanaal CH3 CHO etanaal e. atseetaldehüüd HCHO metanaal e. formaldehüüd C6H5CHO bensaldehüüd CH = CHCHO propenaal e. akroleiin CH3COCH3 propanoon e. atsetoon HOCH2COCH2OH - dihüdroksüatsetoon CH3 CH2 CH CH - CH2 CHO I I CH2 OH I CH3 4-etüül-3-hüdroksüheksanaal CH3 CH CH2 CHO I Cl 3 klorobutanaal · Ketoonide tunnuseks on järelliide -oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel). O || Näide: CH3 -- CH2 -- C -- CH3 (CH3CH2COCH3) butaan2oon CH3 CO CH3 atsetoon CH3 CH3 I I
6) C6H14 heksaan 7) C7H14 heptaan 8) C8H18 oktaan 9) C9H20 nonaan 10) C10H22 dekaan 2. Tsükloalkaanide valemid ja nimetused (C nH2n) tsüklopropaan tsüklobutaan tsüklopentaan tsükloheksaan ∆ □ ⌂ (graafilised kujutised) 3. Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine valemi järgi 1) asendusrühm ehk alküülrühm, tähis -R, üldvalem Cn H2n+1 CH4 metaan → -CH3 metüül C2H6 etaan → -C2H5 etüül JNE. 2) tüviühend ehk peaahel on süsivesinik, mis vastab kõige pikemale süsinikuahelale (aga ei pruugi olla sirge) 3) tüviühend annab nimetusse viimase sõna vastavalt C-aatomite arvule; tüviühend nummerdatakse nii, et kõrvalahelat omav C-aatom saaks võimalikult väikese numbri. Näited: CH3-CH2-CH2-CH(CH3)-CH3 2-metüülpentaan CH 3-CH2-C(CH3)2-CH2-CH2-CH3 3,3- dimetüülheksaan CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 1,2-dimetüülbutaan JNE.
C3H8 propaan C7H16 heptaan C4H10 butaan C8H18 oktaan 7. Alkaanide leidumine looduses. Metaan- maagaasi koostises. Propaan vedelgaasi koostises. 8. Osata kirjutada alkaanide süstemaatilisi nimetusi, kui on antud struktuurivalem. Hargneva ahela puhul nimetused: CH3 -CH3 metüül ; -CH2CH3 etüül ; -CH2CH2CH3 propüül ; CH CH3 - isopropüül 9. Osata kirjutada alkaani struktuurivalemit, kui nimetus on antud. 10. Osata kirjutada isomeeride struktuurivalemit, kui nimetus on antud. 11. Teada aine struktuuri ja omaduste vahelist seost. ................................................................................................................................................................ .........................................................................
C14H30 tetradekaan tetradek- C15H32 pentadekaan pentadek- C16H34 heksadekaan heksadek- jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos- Alkaanidest võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3 - metüül, CH3CH2 etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R-. Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. Nummerdamist alustatakse sealt, kus asendusrühmad või
lisandite (Pb, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaaniarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaaniarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seadistada. Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE- ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaaniarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Taastuvatest energiaallikatest toodetakse umbes 50% ETBE-st. Segude (etanool ja bensiin, biodiisel ja diislikütus) CO-, SO2- ja tahkete osakeste emissioon on tavakütusega võrreldes väiksem. Veel alternatiivkütuseid
Karboksüülhapped: HOOCCH3 +NaOH NaOOCOH3 + H2O Aminohapped: -NH2 -COOH CH3CH2CH(NH2)COOH happelised omadused Aluselised omadused Amfoteersed ained- mõlemad aineomadused (aluselised ja happelised) Estrid ja amiidid: [karboksüülhappe funktsionaalderivaadid (asendusühend)] Estrid: -C=O - OR C3H8COOC5H11 - pentüülbutanaat Amiidid: C=O -O- NH2 C2H5CONH2- propaanamiid H-CON(C2H5)2- N,Ndietüülmetaanamiid H-CON(CH3)(C2H5)- N etüül, N metüülmetaanamiid Estrite saamine: Karboksüülhape + alkohol ester + vesi Metaanhape + pentanool pentüülmetanaat + vesi HCOOH+ C5H11OH C5H11OOCH + H2O Butaanhape + metanool metüülbutanaat + vesi C3H7COOH + CH3OH CH3OOC3H7 + H2O Estrite keemilised omadused: 1) happeline hüdrolüüs ester + vesi karboksüülhape + alkohol C2H5COOC6H13 + H2O C2H5COOH + C6H13OH 2) aluseline hüdrolüüs ester + alus sool + alkohol
Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Töö ülesanne koos õppejõu poolt antud lähteandmetega (kontsentartsioon, kat Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tas produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: Töövahendid. Töövahendid. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga sule Reaktiivid. 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini (ff) indikaator, etüületanaat (etüül % etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik. Kahte 250-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vasta korraldusele üks järgmistest segudest (kaheks paralleelkatseks): 4) 5 m1 3M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli, Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seism Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid mä
Litoolrubiin BK4 E 180 Sorbiinhape E 200 Kaaliumsorbaat E 202 Kaltsiumsorbaat E 203 Bensoehape E 210 Naatriumbensoaat E 211 Kaaliumbensoaat E 212 Kaltsiumbensoaat E 213 Etüül-p-hüdroksübensoaat E 214 Etüül-p-hüdroksübensoaadi naatriumisool E 215 Metüül-p-hüdroksübensoaat E 218 Metüül-p-hüdroksübensoaadi naatriumisool E 219 Vääveldioksiid E 220 Naatriumsulfit E 221 Naatriumvesiniksulfit E 222 Naatriumdisulfit E 223 Kaaliumdisulfit E 224
Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom. Selle järgi nimetatakse tüvi: kloriid, bromiid jne. Selle juurde kuulub alküülradikaal: metüül, etüül jne. Kasutatakse lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul. CH3Cl metüülkloriid CH3CH2Br etüülbromiid 7.Halogeeniühendite kasutusalad: · Kasutatakse lahustitena (Näiteks: rasvadele, õlidele, vaikudele jne) CHCl3 triklorometaan · Kloroform on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvuseta, veidi magus vedelik
H H H 1 2. ALKAANID 2.1. Alkaanid ja nende nimetused (lk 29) 2. a) n-pentaan, b) 2-metüülheksaan, c) 2,3-dimetüülheksaan, d) 4-etüül-2,3,5,5-tetrametüülheptaan, e) 1,3-dimetüültsükloheksaan, f) 3-etüül-4-isopropüüloktaan ehk 3-etüül-4-(1-metüületüül)oktaan 3. a) b) c) d) H H H H H H H H H H C HH H H C H HH C HH H H
sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül
(Kui alkeeni molekulis on kaks, kolm või neli kaksiksidet, siis kirjutatakse alkeeni nimetamisel nende ette kreekakeelne arvsõna ehk vastavalt dieen, trieen, tetraeen) 4) Kui alkeeni molekul sisaldab ka asendusrühmi, siis kirjutatakse asendusrühmade nimetused tähestikulises järjekorras tüviühendi nimetuse ette. Mitme samasuguse asendusrühma korral kasutatakse eesliiteid di-, tri- tetra-, penta- jne. NÄITED: Nimetus: pent-2-een (2-penteen) Nimetus: 4-etüül-6-metüülokt-1-een Nimetus: 2-metüülbut-1,3-dieen Nimetus: 3,4-dimetüültsüklobut-1-een 6 Alkeenide füüsikalised omadused Alkeenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad: rea kolm esimest liiget on toatemperatuuril gaasid, järgmised vedelikud ja alates C18H36 tahked. Sulamistemperatuurid ja
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali) nimetuse asetamisel peaahela ette. 1. Leian peaahela. 2. Nummerdan kõik peaahela süsiniku aatomid ühest otsast teise (nummerdamise suund nii, et kõrvalahela jaoks oleksid väiksemad numbrid). 3. Kõrvalahela asend märgitakse peaahela süsiniku aatomi numbriga, mille juurde ta kuulub. 4. Mitme ühesuguse radikaali puhul esitatakse nende arv eesliidete di-, tri-, tetra- jne
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali) nimetuse asetamisel peaahela ette. 1. Leian peaahela. 2. Nummerdan kõik peaahela süsiniku aatomid ühest otsast teise (nummerdamise suund nii, et kõrvalahela jaoks oleksid väiksemad numbrid). 3. Kõrvalahela asend märgitakse peaahela süsiniku aatomi numbriga, mille juurde ta kuulub. 4. Mitme ühesuguse radikaali puhul esitatakse nende arv eesliidete di-, tri-, tetra- jne
Puurmani Gümnaasium Geelküüned Uurimustöö koostaja:T.Kukk Klass:10.klass Juhendaja:Andres Juur Puurmani2010 1 Sisukord 5............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Geelküüned...........................................................................................................................................3 Mis need on?....................................................................................................................................3 Veidi ajalugu................................................................................................
Metaani lagunemisel saadakse tahma, mida kasutatakse trükivärvide ja autokummide valmistamisel. Metaanist saadud vesinikku kasutatakse ammoniaagi tootmisel. Radikaal · Kui alkaani valemist eraldada üks vesiniku aatom, siis järelejäänud osa 4) C4H9 - butüül nimetatakse 5) C5H11 - pentüül radikaaliks. 6) C6H13 - heksüül · Lõpp -üül 1) CH3 - metüül 7) C7H15 - heptüül 2) C2H5 - etüül 8) C8H17 - oktüül 3) C3H7 - propüül 9) C9H19 - nonüül 10) C10H21 - deküül Alkeenid · Alkeenid on küllastumata 3) C3H6 - propeen süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite 4) C4H8 - buteen vahel esineb peale üksiksidemete ka üks 5) C5H10 - penteen kovalentne kaksikside. 6) C6H12 - hekseen · Üldvalem CnH2n
d) 2CH 3 OH + 3O 2 2CO2 + 4H2O e) C 5 H 11 Br + NaOH C5H11OH + NaBr f) CH 3 CH 2 CH 3 + Cl 2 CH3CH (Cl) CH3 + NaCl g) CH 3 CH CH 3 + NaOH CH3CH CH3 + NaCl | või | Cl LiOH OH või KOH (v.a. kahevalentsed metallid) 4 EETRID Üldvalem R-O-R Kasutatakse järelliidet eeter, mille ette märgitakse radikaalide nimetused. etüül CH3OCH2CH3 metüül -dimetüüleeter Teised hapnikku sisaldavad orgaanilised ained (lisaks alkoholidele ja eetritele) KARBONÜÜLHENDID KARBOKSÜÜLÜHENDID R-CHO R-COOH -CHO ehk aldehüüdrühm -COOH ehk karboksüülrühm n=1 n=1 H H ehk
CH3 CH2 CH COONH 4 CH3 CH2 CH COOH + NH3 7. a) butaanhape (võihape), b) 2-metüülpropaanhape (isovõihape), c) kaaliumetanaat (kaaliumatsetaat), d) propaandihape (maloonhape), e) kaltsiumetaandiaat (kaltsiumoksalaat), f) naatriumbensoaat, g) butaandihape (merivaikhape), h) tsüklopentaan-1,3-dikarboksüülhape, i) okt-3-eenhape, j) 2-klorobut-3-eenhape, k) 2-etüül-6-hüdroksüheksaanhape O 8. a) HCOOH b) OH H H c) O C C O d) HOOC CH CH2 COOH O Mg O OH
tüüpide teooria. Selle teooria järgi koosnevad orgaanilised ühendid aatomite rühmitustest, mis seostuvad ühendi tuumaga (tuumaks võib olla üks aatom). Aatomite laengud pole seejuures olulised. Klassifitseeris orgaanilised ained tüüpideks ehk peredeks. Ühte tüüpi ühenditel on samasugune tuum. Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga (metüül-, etüül- jne.) saadakse alkoholid. Ei leidnud laialdasemat tunnustust, sest oli vastuolus Berzeliuse vaadetega. 34. Milles seisnes vitalismiteooria? Kes ja milliste avastustega näitasid selle teooria ekslikkust? Vitalismiteooria: orgaanilisi aineid pole võimalik sünteesida, need saavad tekkida vaid elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) kaasabil. Ekslikkust näitas Wöhler, saades ammooniumtsüanaadi kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea
olema juures vastav märgistus, E5) bensiinis, mille oktaanarv on 98. 95-se oktaanarvuga bensiinis võib seda kasutada kuni 10% (E10). Põhjus, miks rohkem etanooli ei tohi lisada 98-se oktaanarvuga bensiinile peitub selles, et kui sisaldus on üle 5% on see kahjulik mootorile, kuna 95-se oktaanarvuga bensiin on juba ka ise vähem kvaliteene, ei tee rohkema etanooli lisamine kahju, sest ka etanool ise tõstab oktaanarvu ja Euroopa liidus tuleb etanool enne bensiinile lisamist muuta etüül-tert- butüüleetriks, mis ei ole niivõrd lenduv, olles vähem kahjulik ka keskkonnale. [4][5] Etanooli kasutamisel on omad plussid ja miinused. Kuigi etanooli kasutamine on odavam ja loodust säästvam (20.5% vähem CO2), on etanoolist kättesaadava energia hulk väiksem. Etanoolist saab kätte ligikaudu 2/3 sellest energiast, mille saab samast kogusest bensiinist. Lõpuks siiski on etanooli kasutamine bensiinis loodust säästvam, kuid mitte juhul, kui etanooli sisaldus on suur
annaabi.ee 
