SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
· Sissetulekute · Eetilised kihistumine hoiakud · Regionaalse · Sotsiaalsed majandusareng eripärad programmid Maailmapanga ettevõtluskeskkonna edetabel Maailmapanga uuring Doing Business (DB) 2013 paigutab Eesti äritegemise poolest maailmas 21. kohale. Äri alustamise hõlpsust hinnati Eesti puhul 47. kohaga. Parimaks hinnati Eestis piiriülest kauplemist, kus tuldi 7. kohale, kinnisvara registreerimise kategoorias oli Eesti 14. kohal. Kehvemad tulemused tulid investorite kaitse ja maksejõuetuse Eesti ettevõtluskeskkond on märgatavalt paranenud tänu võimalusele luua sissemaksuta ettevõte
1. Väikeettevõtlus Eestis 4 1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4 1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5 2. Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7 2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7 2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9 2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16 Viidatud allikad 17 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on valitud väikeettevõtlus Eestis ja ettevõtluse eripärad Pärnumaal, sest Eestis on ettevõtluse vormidest kõige levinum väikeettevõtlus ja Pärnumaa on üheks paremaks näiteks selle kohta
Sihtrühmaks on noored, kes otsivad ennast, kelle unistuseks on olla eriline ja silmapaistev. MISSIOON - miks me olemas oleme? I Love Neon eesmärgiks on tuua päikest kõikidele noortele, kes on moehuvilised ja tahavad olla silmapaistvad. Meie rõivad on erilised ja moekad. VISIOON - kuhu me tahame jõuda? Jääme alati moekaks ja silmapaistvateks! PÕHIVÄÄRTUSED Kvaliteet, moekus, stiil ja lihtsus SLOGAN Et iga päev oleks päikseline 3. Ettevõtluskeskkonna analüüs Konkurent Pakutav toodang Konkurendi eelised www.lili.ee Rõivad Suur klientuur www.prettywoman.ee Rõivad Suur klientuur Ettevõtluskeskkonna analüüsi koostamiseks on hea võimalus kasutada SWOT- analüüsi, mis on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse tugevused
ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN SISUKORD 1.ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE 1. ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISEKLOOMUSTUS 1.1. Üldandmed 1.2. Ettevõtte eesmärgid 1.3. Osanikud 1.4. Juhatus ja tegevdirektsioon 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENGUSUUNAD 2.1. Tootmisharu arengusuunad 2.2. Muutused riigi majanduspoliitikas 3.3. TOOTMINE , RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 1 3.3.1. Ettevõtte asukoht 3.3.2. Tööjõu vajadus 3.3.3. Tooraine vajadus 3.3.4. Põhivara ja seadmete vajadus 3.3.5. Tootmisprotsesi korraldus 3.4. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 3.5. PROJEKTI SWOTSISUKORD SISUKORD Avame äri: müüme suhkruvatti Suhkruvatt - lemmik suupiste ei ole mitte ainult maailma lastele. Valgusküllase värviliste magusate pallide ja ei saa jääda täiskasvanuks. Lõhnav õhk, võib olla üsna üllatav, praegune tüdruksõber, romantiline ...
Eesti Vabariigis". Kuna valdav osa Eesti ettevõtetest on väike- ja mikroettevõtted siis on käsitletav teema suhteliselt oluline. Riik osaleb ettevõtlust toetaval ja soodustaval tasandil võrmerollis. Uurimisülesanded millele vastust otsitakse on järgmised: · Väikeettevõtluse osakaal ja selle roll Eesti majanduses · Ettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid · Riigi poolt rakendatavad meetmed ettevõtluskeskkonna soodustamiseks Töö on jaotunud kaheks osaks, esimeses osas saab defineeritud mis on väikeettevõtte kriteeriumid ning selle osakaal Eesti Vabariigis. Referaadi teises osas käsitletakse peamisi väikeettevõtlust takistavaid tegureid ning riigi poolt rakendatavad meetmed väikeettevõtluse soodustamiseks. Viimasesse teema punkti on kogutud mõned ettepanekud mille kasutuselevõttu võiks ettevõtluse soodustamiseks kaaluda.
(2) teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning selle suunamine senisest enam ettevõtlust toetavaks; (3) ettevõtete uuenduslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet toetava majandus- ja investeerimiskeskkonna arendamine; (4) energeetika keskkonnasäästlikkusse suurendamine tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivõime. Uus kava hõlmab endas 9 eesmärki, mis jagunevad makromajanduskeskkonna, konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning hariduse ja tööturu peatükkide vahel: Eesmärk 1: Stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine Eesmärk 2: Majanduse arengut toetava maksusüsteemi kujundamine Eesmärk 3: Fiskaalpoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine Eesmärk 4: Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eesmärk 5: Ettevõtete tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Eesmärk 6: Ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiva keskkonna arendamine
Marily Lok TK15 Sangaste rukkiküla Asub Valgamaal, Lõuna-Eestis. Sinna pääseb autoga, rattaga, bussiga ja rongiga. MTÜ Sangaste Rukkiküla asutati 2008. aastal Sangaste piirkonna turismiasjaliste koostöövõrgustikuna, eesmärgiga arendada Sangaste valda tuntumaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks ning parandada omavahelist koostööd. Aastate jooksul on Sangaste Rukkiküla missioon avardunud - selleks on Sangaste kui elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonna edendamine ühistegevuse kaudu. Sangaste Rukkiküla 26 liikme seas on lisaks turismiettevõtetele ka põllumajandus- ja toidutootmisettevõtted, vabaühendused ja aktiivsed kodanikud. Oma eesmärkide täitmiseks viib Sangaste Rukkiküla oma liikmete seas läbi koolitusi, tutvustab Sangaste turismipiirkonda messidel nii Eestis kui välisriikides ja aitab kaasa rukki kui Eesti rahvusvilja - eelkõige "Sangaste" rukkisordi - populariseerimisele.
riigiasutused külastusobjektide haldajana; avalikõiguslikud ülikoolid. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000, maksimaalne 50 000 000 krooni. Toetus võib katta kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks on sobilikud kindlad piirkonnad Eestis ehk taas on nimekirjast välja jäetud teatud kohad: Toetatakse: tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte (juurdepääsuteed, veeja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri ja sideliinid, küttetrassid); Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, sihtasutused ja mittetulundusühingud kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka. Tööstusala või parkide siseste ettevõteteni viiva infrastruktuuri rajamisel või renoveerimisel saavad toetust taotleda
huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskkond,õiguslik keskkond. Sisaldab kõiki ettevõttega otseselt mitte seotud institutsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte võimet saavutada oma eesmärke. Looduskkeskkonna ja ettevõtluskeskkonna seos: Looduskeskkond mõjutab väga palju ettevõtluskeskkonda. Näiteks maastiku, tooraine kaudu.Ettevõtlus võib ka looduskeskkonda kahjustada ebasobiva tehnoloogia kasutamise kaudu(õhu saastumine, liigne müra, vibratsioon) Majanduskeskkonna olulisemad komponendid: Majanduskeskkond on majanduslike tegurite kogum, mis mõjutab ühiskonnale ja selle liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmist,jaotamist,vahetamist ning tarbimist. Iseloomusta tehnoloogilist keskkonda:
2013 KOV valimiste tulemusel sai vallavanemaks eelnevat 4 aastat valda juhtinud Andes Laisk. Kuigi ta osales valimistel Saue valla valimisliidu „Koostöö“ ridades, astus ta 2014 a. alguses IRL-i. Seda asjaolu arvestades ja lisades sellele, et KOV valimistel saavutas IRL üle-Eesti tegutsevatest poliitilistest parteidest Saue vallas parima tulemuse (3. koht), võib öelda, et vallas valitseb ettevõtlust soosiv parempoolsete liberaalsete vaadetega poliitiline juhtkond. Lisaks ettevõtluskeskkonna poliitilist aspekti analüüsimist vajavale aspektile tuleb silmas pidada ka Saue valla vallavanema pikemat aega eksisteerinud plaani ellu viia naabervaldade ühendamist. Siinkohal on viimati mainitud Keila, Nissi ja Kernu vallad, on uuritud ka Harku ja Saku valdade seisukohti. Kui Saku ja Harku vald ei näi asjast väga huvitatud olevat, sest tegemist on suhteliselt heade majandusnäitajatega ja elukvaliteedi piirkondadega, siis kaugemate ja vaesemate valdade kaasamine võib isegi õnnestuda
Mida teha ettevõtluskeskkonna parandamiseks Pärnus? Ettevõtluskeskkonnal Pärnus on palju miinuseid, mida oleks vaja parandada. Kõige suuremaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tavaliselt lähevad kõik kõrgelt haritud inimesed Pärnust Tallinnasse või Tartusse, kus on neil palju paremad võimalused tasuva töö leidmiseks. Samas paljud noored jäävad pärast õpinguid samasse linna, kus nad õppisid, sest nad on selle linnaga ära harjunud ja näevad seal suuremaid valikuvõimalusi ning ei taha Pärnusse tagasi tulla, sest siin ei ole neile rakendust. Selle tõttu on Pärnusse raske rajada suuri ettevõtteid, mis vajavad kõrgete teadmistega töötajaid. See omakorda tingib selle, et Pärnusse ei rajatagi suuri ettevõtteid, mis turgutaksid siinset majandust. Et seda olukorda lahendada, tuleks Pärnus koha peal koolitada spetsialiste, sest siis on sellel noorel võimalik kooli kõrvalt juba vaikselt tööle hakata ja sellega ta se...
Ettevõtte asukoha valik Äri asukoht Äri asukoht on ettevõtte tegelik paiknemine suhtlemiseks klientidega ja hankijatega või tootmis/teenindusprotsessi toimumiseks või kõik eeltoodu kokku. Äri asukoht Peaasjalikult sõltub ettevõtte otstarbekas asukoht äri eripärast, suurusest ja ettevõtluskeskkonna tingimustest. Mõnede valdkondade ettevõtted on eriti asukohatundlikud (näiteks majutus- ja toitlustusettevõtted, puhke- ja raviasutused, tanklad ja kauplused). Äri asukoht Ainult toodete tootmisega tegelev ettevõte valib oma asukoha valdavalt lähtudes majanduslikest kaalutlustest, kas: toorainest, kuludest või veoühendusest lähtuvalt. Teenuseid pakkuvad ettevõtted peavad lähtuma tarbija kättesaadavusest.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14k KÕ Keia Hark KAUBANDUSETTEVÕTE ASUKOHA VÕIMALUSED Essee Õppejõud: Eva Vahtramäe, MA Mõdriku 2015 Kaubandusettevõtte otstarbekas asukoht sõltub äri eripärast, suurusest ja ettevõtluskeskkonna tingimustest. Asukohast sõltuvad ka paljud kulud. Kaupluse hea asukoht võimaldab säästa reklaamikuludelt. Asukohast sõltuvad transpordikulud, vahel ka tööjõukulud. Samas on soodsamas asukohas kallimad rendihinnad. Nii sõltub äri edukus või ebaõnnestumine oluliselt õigest asukohavalikust. Asukoha valikul tuleb arvestada mõningate mõjuteguritega milleks on: teeninduspiirkonna suurus, tarbijate mugavus, kaubanduspiirkond, konkurentide paiknemine, teiste kaubandusettevõtete olema...
ettevõtluskeskkonna tegureid. Tulemused on estitatud grupeerituna nelja keskkonda. Poliitiline Majanduslik keskkond keskkond Tehnoloogili Sotsiaalne ne keskkond keskkond Joonis 1 Ettevõtluskeskkonna jagunemise maatriks (autori joonis) Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis mõjutavad paljusid organisatsioone ja veel üksikisikuid ning ka nende tegevusi. Poliitilise keskkonna mõjud on peamiselt: maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised.
Loeng 1: Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond. Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on: eesmärk risk mitte saavutada eesmärki vajadus planeerida oma tegevust vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms. Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on: oskused (kutseoskus), kapital (raha või vara), tööjõud (ise ja /või palgatööjõud), tooraine (vm ressursid). Keskmise ehitusettevõtte profiil Ehitus on kõige suurem tootev sektor, kus luuakse ligi kümme protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Ehituses töötab ligikaudu sama suur osa kõigist töötajatest. Kõik me tarbime iga päev ehituse tooteid, olgu need siis meie elu-, töö-, kauplemis- või puhkekohaga seotud hooned või elektrit, vett, transporti, informatsiooni meieni toovad rajatised. Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus eril...
P – Poliitilised (strateegilised) – valimised; sõjad ja strateegiad. E – Majanduslikud – maksud; sissetulekud, tööhõive. S – Sotsiaalsed – elustiil; väärtushinnangud; tervis. T – Tehnoloogilised – energiakasutus; transport. E – Keskkonnaalased – ökoloogilised, globaalsed ja EL tegurid. L – Juriidilised tegurid – välismaised organisatsioonid; tarbijakaitse. ▪ Kasutatakse ettevõtluskeskkonna hindamiseks ▪ Kasulik tööriist turu kasvu ja languse määramiseks ▪ Ettevõtte alustamusel õigete valikute tegemiseks ▪ Olemasoleva ettevõtte puhul muutuste ellukutsumiseks 8. Mis on AIDA reegel reklaamis? ▪ Tähelepanu köitmiseks sobivad pildid ▪ Huvi äratamiseks info mõistusele ▪ Soovi saab tekitada läbi emotsioonide ▪ Tegutsema paneb üleskutse: helista kohe tel. 9
ehk riik. 3. Turumajandus on majanduskorraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad turgudel tooteid kokkulepitud hindade alusel ning ressursside kasutamise määrab konkurents. 4. Segamajandus on majanduskorraldus, kus kõrvuti turumajanduse elementidega sekkub majandusellu ka riik. Tavamajandus Käsumajanauds Turumajandus Segamajandus Plussid 1. tervislik 1. majandus ei 1. tootjad on 1. ettevõtluskeskkonna 2. keskonnasõbralik mõjuta huvitatud kvaliteedi loomine 3. võimalus ise turumajanduse ja tootmise 2. riigiettevõtted otsustada tsüklilisus efektiivsuse 3. ressursside 4. turujaotus võrdne 2. tasuta kaubad ja tõstmisest taastootmine 5. puuduvad teenused 2. klient on kuningas 4. maksude
mis mõjutab ettevõtluse arengut väikesaartel’ ja ’peamine ettevõtluse ja saarte arengut takistav tegur on transpordiühendus saarte ja mandriga’. Käesolev töö jäi silma, sest elan ja töötan ise Saaremaal ja teema tundub lähedasem. Tõsi küll, et Saaremaa ei kuulu väikesaarte hulka, kuid sellegipoolest on saarelisusest tingitud eraldatus üks teguritest, mis ka siinseid ettevõtluse ja arengu võimalusi mõjutab. Autor tugineb teooriale, et väikesaarte ettevõtluskeskkonna kujunemist ja arengut mõjutab transpordi ühenduse olemasolu ja kvaliteet. Lisaks ka ettevõtluspoliitika, eelkõige just selle üheks osaks olev taristupoliitika, mille eesmärgiks on vajalike transpordiühenduste, teedevõrkude ja kommunikatsioonidega varustatuse korraldamine. Teoreetilist käsitlust võib pidada piisavaks, lahti on seletatud transpordi laiem ja kitsam mõju ettevõtlusele. Lisades, et transport on oluline ühiskondliku töö terriotriaalses
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
11. Konkurents 12. Turundusplaan. Hinnakujundus, müük ja turustamine. 13. Personal ja juhtimine 14. Müügiprognoosid 15. Käivituskulud 16. Ettevõtte käivitusprogramm 17. Investeeringute allikad 18. Tegevuskulud 19. Kasumiaruande prognoos 20. Bilansi prognoos 21. Rahavoogude prognoos 22. Riskianalüüs Struktuur EAS Tiitelleht 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed 3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 6. Klient, turg, konkurents 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan ja finantsprognoosid EAS2 1. Kokkuvõte 2. Meeskond ja juhtimine 3. Teenus ja toode 4. Klient, turg ja konkurents 5. Turundus ja müük 6. Finantsplaneerimine 7. Tegevuskava ja riskianalüüs Tõnis Mets (TÜ) Tiitelleht: Ettevõtja või ettevõtte nimi, juhi/juhtide nimed, aadress(id), sidevahendite
registreerimine ning kooskõlastamine mängutoaga laste meelelahutuse ja toidlustuse osas. MISSIOON Teeme laste sünnipäevad meeldejäävaks ja lõbusaks. Pakkudes neile suurepärast meelelahutust ja sööki-jooki. Meil juba igav ei hakka. Iga laps tahab siia tagasi tulla! VISIOON - Jääme alati laste lemmikpaigaks. Ükski laps ja lapsevanem ei pea meis pettuma! PÕHIVÄÄRTUSED - Iga laps on väärt parimat! SLOGAN - Meiega on lõbusam! 3. Ettevõtluskeskkonna analüüs Konkurent Pakutavad teenused Konkurendi eelised Limpopo mängutuba Näomaalingud, fotograaf, Mullimeister, fotograaf. peojuht, mustkunstnik, mullimeister, õhupallide kujundamine Trallituba Mängutuba, huviringid, peojuht, Huviringid, näomaalingud
kõrgem. Kahjuks ei suutnud Eesti oma varusid, mis ulatusid 91 500 tonnini, ettemääratud ajaks kõrvaldada. Kaubandusstatistika näitas, et ligi pooled varudest soetati vahetult enne ELiga liitumist. Euroopa Komisjon määras Eestile suurte suhkruvarude eest 712 705 781 krooni suuruse trahvi, mille tasumiseks on aega 2009. aastani. Selle põhjus peitub eelkõige Eesti varasemas üliliberaalses majanduspoliitikas, sest stabiilse ettevõtluskeskkonna kujundamine ei ole olnud prioriteet. Eesti ettevõtjad on olnud orienteeritud maailmaturu juhuslikele allahindlustele. Lisaks suhkrutrahvile ohustab Eestit veelgi suurem jäätmekäitlustrahv. 3. mail 2008 toimus üleriigiline prügikoristusaktsioon ,,Teeme ära", mille käigus koristati metsa alt 10 000 tonni mitmesugust rämpsu ja 200 000 vana autokummi. Selline kogus prügi pani Euroopa Komisjoni kahtlema, kas Eesti prügimajandus üldse toimib või mitte. Paljudes Eesti
strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest. Looduskaitse ja puhkemajanduse korraldamine on suunatud avaliku huvi rahuldamisele ja seda on kõige põhjendatum teha riigile kuuluvas metsas. Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsamajanduse ja puidutööstuse kui Eesti majanduse, keskkonna ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulise sektori konkurentsivõime säilitamiseks on vältimatu vajaliku ettevõtluskeskkonna kujundamine, luues selleks naaberriikidega analoogilised võimalused. Metsatööstussektori efektiivsus Eesti metsade majanduslik väärtus realiseerub metsatööstuse kaudu. Oluline on hoolitseda selle eest, et Eesti metsasektori ettevõtlus- ja investeerimiskeskkond oleks terve ja konkurentsivõimeline ning investoritele atraktiivne. Viimastel aastatel on investeeringuid Eestist olulises mahus välja viidud. Haridus ja väljaõpe
Äriplaan Suur õde/vend Taksofirma Esindaja: Merris Kivisoo E-post: [email protected] Tartu 2018 SISUKORD KOKKUVÕTE 3 1. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 4 1.1. Visioon 4 1.2. Missioon 4 1.3. Eesmärgid 4 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS 5 3. TOOTED JA TEENUSED 7 4. KLIENT, TURG JA KONKURENTS 8 4.1. Klient 8 4.2. Turg 8 4.3. Konkurents 8 5. TEGEVUSPLAAN 9 6. RISKIANALÜÜS 10 7. FINANTSPROGNOOS 12 2 KOKKUVÕTE Ettevõtte kirjeldus Taksofirma Suur õde/vend on mõeldud laste turvaliseks transportimiseks soovitud sihtkohta. Autojuhtideks on sõbralikud, kontrollitud taustaga noored inimesed, kes uurivad...
Arvestustöö Majandus- ja ettevõtluskeskkonna tundmine 1. Tutvuge järgmiste allikatega, tooge igast allikast välja vähemalt üks Teie jaoks oluline majandus/ettevõtlusalane teadmine, mida omandasite: Ettevõtluse alused Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused.
% -list tööpuudust ja mitu järgnevat aastat see protsent ei lange. Valitsus tahab võtta ette mitmeid seadusemuudatusi ning ümberkorraldusi. Probleemi lahenemiseks on mitmeid võimalusi ,üheks neist on töötukassa ja tööturuameti ühendamine. Teiseseks lahenduseks võiks olla bürokraatia vähendamine ümberõppe süsteemis või töötuskindlustusmaksu kaotamine. 23.oktoobril Riigikogus toimunud Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelul rõhutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tööjõu- ja tööhõivepoliitikale ning teadus-arendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele. Senisest rohkem on vajalik tähelepanu pöörata hariduse ja tööturu seostele.Tööandjad vajavad rohkem eriettevalmistusega töötajaid. Tööhõivepoliitika peaks olema orienteeritud täiend ja ümberõppele. 3
Toetab reaal- ja loodusteaduste osakaalu kasvu õppekavades. Toetab kõiki õppetasemeid ja -liike hõlmava e-õppe riikliku programmi ehk Tiigrihüppe. Toetab riiklikult rahastatud programmi, mille eesmärgiks on venekeelsete gümnaasiumide üleminek 60% õppekava osas eesti õppekeelele aastatel 20072011; Välispoliitika: Toetab Eesti kuulumist NATO`sse ja EL ´i.Toetab EL`i laienemist.Toetab EL`i ja NATO tihedamat koostööd. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Maksupoliitika: Soodsa ettevõtluskeskkonna loomise ja säilitamise huvides peab maksusüsteem olema võimalikult stabiilne. Maksukoormus peab vastama inimeste õiglustundele ja ühiskonna arengu vajadustele. Maksupoliitika peab tagama Eesti rahasüsteemi stabiilsuse ja majanduse eduka arengu. Riigieelarve peab olema tasakaalustatud ja selge. Tugev majandus on inimarengu ja ühiskonna heaolu peamiseks eelduseks. Riigi kohustus on luua tingimused majanduse kiireks arenguks.
Äriplaani struktuur 1. Kokkuvõte/ülevaade 2. Ettevõtte üldandmed 3. Ettevõtte kirjeldus 5 3.1. Ajalugu ja taust 3.2. Põhiväärtused, missioon ja visioon 3.3. Konkreetsed taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks 3.4. Juhtkond ja personal, meeskond 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus 5.2. Tootmisprotsess 6. Klient, turg ja konkurents 6.1. Tüüpkliendi profiil 6.2. Turg 6.3. Turundus- ja jaotuskanalid 6.4. Konkurents 6.5. Konkurentsieelised 6.6. Hinnapoliitika 6.7. SWOT-analüüs 6.8. Turundus 7. Tegevusplaan 8
3. Ettevõtte kirjeldus. Ettevõtte kirjelduses avatakse ettevõtte taust ja ajendid ettevõtte asutamiseks. Äriidee, missioon, visioon ja Sõnastatakse ettevõtte missioon ja visioon ning konkreetsed eesmärgid nende eesmärgid saavutamiseks. Kuna äritegevust plaanitakse esitatud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks, siis on see äriplaani osa kogu äri plaanimise aluseks. 4. Ettevõtluskeskkonna Analüüsitakse ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid: ettevõtlust reguleerivaid kirjeldus õigusakte, makromajanduslikke ja tootmisharu arengusuundi, ressursse ning vajaduse korral ka ettevõtlust mõjutavaid kohalikke tegureid. 5. Tooted ja teenused Kirjeldatakse ettevõtte põhitoodet või -teenust, tootmis- või teenindusprotsessi ning plaanitakse nende arendamist
väljaminekute vajaliku korrigeerimise ümberarvutamisega EUROdeks. Euroopa Liit võib kehtestada praegu veel ettenägematuid nõudeid. Konkurentide arv võib suureneda. Tõenäoliselt tõuseb elatustase, mis annab võimaluse teenuse suhtelise hinna tõstmiseks. Piiride avanemine pakub uue võimaluse ettevõtte laiendamiseks. Saksamaal tegutsevalt analoogselt ettevõttelt on võimalik kergemini teavet nendepoolsetest kogemustest saada. Kolmanda ettevõtluskeskkonna arengu muutuste grupi moodustavad võimalikud muutused maksustamises. Algselt oli seoses Euroopa Liiduga liitumisega kavas maksumäärad ühtlustada. Eesti ettevõtete jaoks oleks see tähendanud ettevõtetele tulumaksu taaskehtestamist. Siiski otsustati igale valitsusele jätta õigus oma riigis makse ise määrata. Esialgu eelpool nimetatud ohtu niisiis pole. Äsja ametisse astunud valitsusega seoses võib kaasneda muudatusi tulumaksumäärades, mis on seotud töötajate netopalga tõusu või
Rakvere Eragümnaasium Mari-Liis Vilgelm 11.B.KLASS Vene-Gruusia sõda referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk7 Artikke...
Probleemi valdkonnad (teooria järgi) ja probleemi sõnastus.: Ebapiisav ettevõtte starteegia kavandamine , vale konkurentsi ehk võistlusstrateegia (tegevusalade analüüs, konkurentisedu valik ja hoidmise strateegia). Milliseid valesid otsuseid tegi Riho firma juhtimises? 2. OLUKORRA ANALÜÜS Antud ettevõte oli määratud nurjumisele. Põhinedes artikklile ,,Ettevõtte strateegia" võib öelda, et alustuseks oleks Riho ettevõtte juhina pidanud alustama ettevõtluskeskkonna analüüsiga, millega oleks väljaselgitanud konkreetse äritegevus valdkonna konkurendid ja samuti ka võimalused turul. Analüüsiga oleks Riho saanud täpsemat ja põhjalikumat aimu, milline olukord valitseb ajakirjandus turul, kui palju on spordilehtede toimetajaid, kui suure tiraazilised on konkurendid jne. Kuid tundub, et Riho ei hakanud ennast konkurentide ja turu analüüsimisega vaevama. Raha oli tal palju,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Ettevõtluse alused VideoCV OÜ Äriplaan Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1KOKKUVÕTE..............................................................................................................................3 2ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................4 3 ETTEVÕTTE KIRJELDUS. ÄRIIDEE, MISSIOON, VISIOON JA EESMÄRGID..................5 4 ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS..............................................................................7 5 TEENUSED..................................................................................................................................8 6 KLIENT, TURG, KONKURENTS............................
siduvad), suuniseid ja deklaratsioone. 15. Kuidas Eestis on ellu viinud nn. Lissaboni strateegiat? -kava ettevalmistamise protsess on olnud põhjalik, kaasatud on sotsiaalpartnereid; - finantsstabiilsus, eelarve tasakaal, maksustamisega seotud meetmed; - teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamine ning läbimõeldud meetmed selles valdkonnas; - ettevõtluskeskkonna parendamine ning parema juurdepääsu tagamiseks finantsidele · keskkonna valdkonna eesmärkide suunamine majanduskasvu ja keskkonna vahelise sünergia suurendamisele; · õigete eesmärkide ja meetmete kasutamine tööhõive valdkonnas (eriti pikaajalise töötuse vastane võitlus ja tööseadusandlus); · kutsehariduse ning ümber- ja täiendõppe meetmed. · Peamine negatiivne
LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents...........................................................................................9 1.5 Turundusstrateegia ja hinnakujundus......................................................................9 2. Tegevusplaan........................
.....................................................................................................33 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................35 SISSEJUHATUS Ettevõtte majandustegevust mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Neist ehk kõige olulisem on ettevõtluskeskkond. Ettevõtluskeskkond hõlmab kõiki neid tegureid, mis avaldavad kas otsest või kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Ilma ettevõtluskeskkonna analüüsita on võimatu püstitada firma eesmärke. Samuti on raske ja vastutusrikas ilma analüüsita vastu võtta tegevust mõjutavaid otsuseid. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on analüüsida jaekaubandusettevõtet mõjutavat keskkonda Läti turul. Uurimuse jaoks on kogutud hulgaliselt materjali nii ettevõtet mõjutava mikro- kui ka makrokeskkonna kohta. Lisaks on kirjatööle loodud jaekaubandusteooriast tulenev raamistik
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses.......................................................................................7 4Kokkuvõte.....................................................................................................................13 5Kasutatud kirjandus...........................................................................
tähtpäevade, aastaaegade või hooaegadega. Hooajakaubad Teinekord valmistub ettevõtja terve aasta ja toodab lattu, et üks kord müüa ja teenida kogu aastatulu Äri asukoht Õige aja kõrval tuleb ära alustamiseks valida ka õige koht. Äri asukoht on ettevõtte tegelik paiknemine suhtlemiseks klientidega ja hankijatega või tootmis/teenindusprotsessi toimumiseks. Asukoht sõltub ära eripärast, suurusest ja ettevõtluskeskkonna tingimustest. Asukoha valik · Tarbijate mugavus · Konkurentide paiknemine · Vaatamisväärsused ja looduslikud tingimused · Odavam maa · Lähedus tooraineallikatele ja turgudele · Transporditingmused · Vajaliku tööjõu kättesaadavus Ülesanne. Saeveski Peab olema suurtele veokitele hästi ligipääsetav, kusagile metsale lähemal ( ei saa teha linna sisse ning siis läheks transpordi kulud suureks), linnale siiski lähedale, et inimestel oleks hea tööl käia,
Tugevad küljed: hea suhtlemisoskus, julge, korrektne, aus Nõrgad küljed: Vene keele mitteoskamine Huvialad: lugemine, jalgpall Muu: Oskan hästi inimestega suhelda, kohanen uute väljakutsete ja olukordadega kiiresti. Olen gümnaasiumi ajal teinud ka kaks suve järjest ühepäevalist giidipraktikat. Kuid kindlasti on vaja läbida giidikoolitused, koguda vajalikud teadmised tõukerattamatkade korraldamisest ning piisavalt informatsiooni ka Taevaskoja koht 4. ANALÜÜSID 4.1. Ettevõtluskeskkonna analüüs PEST(EL) meetodil Poliitilised: Muutused töötajate tööseaduses: sotsiaalmaksu tõus või langus, alampalga määra tõus. Nende mõlemaga kaasnevad muutused mõjutavad ka ettevõttes palga maksmist töötajatele. Oluline osa on ka suhetel välisriikidega, kust oleksid potentsiaalsed kliendid tulemas. Kui suhted on halvad mõne riigiga või asjaajamine keeruline, et tulla külastama, võin jääda turistidest ja eeldatatavast kasumist ilma.
21.Õiguskantsler, tema ülesanded? Põhifookus on õigusaktide kvaliteedil ja isikute põhiõiguste- ja vabaduste tagamisel. Isikud pöörduvad ta poole oma põhiõiguse- või vabaduse väidetava rikkumise korral, enamjaolt kinnipidamisasutustes viibivad isikud. Tulenevalt õiguskantsleri seadusest on tal oma pädevus, kõiki asju ta ei saa menetlusse võtta. Õigusteenistuse, sotsiaalsete õiguste, ettevõtluskeskkonna, õiguskorra kaitse, kontrollkäikude, laste ja noorte õiguste osakond - need osakonnad asuvad õiguskantsleri institutsioonis. lepitusmenetluse läbiviimine - kontrollib, et isikut ei diskrimineerita tema soo, rassi, rahvuse, päritolu, poliitiliste ja usuliste veendmuste jne alusel. Lepitusmenetluse eesmärk on osapooled ära kuulata, asjaolud välja selgitada ja osapooled lepitada.
Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Käibevara olemus Käibevara on vara: - mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõenä...
säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides. 2.2. Ettevõtluskeskkond Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2
· Tertsiaarsektor ehk kolmas: teenuseid pakkuvad alad. · Inimesed töötavad seal, kus elavad. Nad jäävad paikseks. · Riigi seadusandlus ehk suurim tööturgu mõjutav tegur turust väljaspool. · Töörurg turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja töötandja ostab seda, makstes talle selle eest palka. · Ametiühingud püüavad kaitsta oma liikmete huve ja õigusi. · Tööandjate ühendused ettevõtluskeskkonna parandamine ja ettevõtluse soodustamine. · Sotsiaaldialoog tööandjate ja töötajate esindamine on protsess, kus kahel osapoolel on võimalik informatsiooni vahetada ja kokkuleppeid sõlmida. Tööturg, palk keskkond jne. · Sotsiaaldialoog toimub tavaliselt mitmetel tasanditel: ettevõtte tasand, majandusharu või kutseala tasand, riigi tasand. · Tööturupoliitika: uus ettevõtlus, tulemuslik rakendumine, uuendustega kohanemine, võrdsed võimalused.
benefits of their activities) • nende poolt akumuleeritud kompetentsi ja võimekuse poolest (competencies and capabilities) • nende spetsiifiliste otsimisrutiinide poolest, mis tuleneb nende teadmiste baasist Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis? Neoklassitsistlik – riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal. Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid. Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning seejärel avada välisinvestoritele turg.
– nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. Eestis kasutati majandusreformide algaastatel eelkõige kaudseid meetmeid. 49. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine. KredEx - Eesmärk: o erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele, o toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõlvamisel, o suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust.
SISSEJUHATUS Läbi aegade on majandusteadlasi huvitanud, kuidas mõjutab valitsuse tegevus või tegevusetus majandust ja ettevõtlust? Kas majandustegevust teostavad ainult eraettevõtted või on sellega kuidagi seotud ka riigipoolne majanduspoliitika? Käesolev loengukonspekti eesmärk on anda ülevaade avaliku sektori ökonoomika teooriast ja praktikast. Selle sees püütakse selgitada avaliku sektori erinevaid seoseid majanduspoliitika, riigirahanduse ja ettevõtluskeskkonna vahel ning mil viisil valitsus mõjutab oma tegevusega või tegevusetusega eraturge. Käsitletakse avaliku sektori mõju eelarvepoliitikale teoorias ja praktikas, analüüsitakse eelarvelise planeerimise ja riigi kulude efektiivsuse hindamise meetodeid ning nende rakendamise võimalusi erinevates sfäärides riigivalitsemine, -kaitse, -haridus, -tervishoid, kohalikes omavalitsustes ning võimalikku liitumist Euroopa Liiduga 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS 1.1
jätab viimaste aastate kasvutendentsist hoolimata soovida ) (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120)). Ettevõtluse kasvustrateegia eesmärk on väljatoodud kitsaskohtade lahendamine ja täiendavate võimaluste loomine aktiivse panustamise inimressursi kvaliteedi kasvu, uudsete ärimudelite juurutamise, arendustegevusse investeerimise, mitme poolse koostöö soodustamise, talendipoliitika loomise, loomemajanduse edendamise ning ettevõtluskeskkonna igakülgse arendamise abil/kaudu. Põhjalikumalt käsitletakse temaatilisi väljakutseid ja neile vastamist igas peatükis eraldi. Väljapakutud lahendused, tegevused ja toimingud kumuleeruvad kahe suure eesmärgi täitmiseks, mis on tootlikkuse ja kõrget lisandväärtust loova hõive kasvatamine. Kasvustrateegia üldeesmärkide seadmisel on lähtutud lähtunud konkurentsivõime kavas ,,Eesti2020" seatud kahest katuseesmärgist:
keskkonnas palju inimesi kes oskavad teha liinitööd, mitte väga palju muud. On mõtekas minna siis valdkonda kus on palju liinitööd. Oluline on konkurentsieeliste puhul aru saada, et kui nad tekivad mingis keskkonnas, siis on ka palju tegureid mida ei saa muuta. Keskkond ise iseenesest väga paljuski nii öelda annab võimalusi millega ettevõtted tegelevad ja kus nad saavad olla innovaatilised. 3. Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel? Saksa VS Briti: Keemiatööstus tekib Inglismaal, see oli 19 sajandil väga innovatiivne ettevõtmine, väga tihedalt tuli turule rida uusi tooteid. Enamasti neid tooteid-värve patendeeriti, oluline põhjus miks seda tehti oli see, et patendiseadusandlus oli väga hea-tugev, väga lihtne oli teadlasena, laborandina patendeerida oma toodet. Hea patendeerimiskliima aintas ettevõtetel kiiresti kasvada, soodustas väga eksperimentaalset keemiat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
