* kirjastas noote * kogus rahvaviise Kuigi K. A.Hermannil puudus muusikaline eriharidus, kirjutas ta ligi 300 koorilaulu. Nendest tuntumad on ,,Oh,laula ja hõiska", Isamaa mälestus", Munamäel". Ta proovis ka ooperit luua. Ise nimetas ta selle laulelduseks ,,Uku ja Vanemuine". Sealt on pärit laul ,,Kungla rahvas", mida lauldakse sageli laulupidudel. I Üldlaulupidu toimus Tartus 1869. aastal. Peo korraldamise mõtte algatas J. V. Jannsen. Teda aitas Lydia Koidula. Ettevalmistuskomitee esimeheks valiti küll pastor Willigerode, kuid praktilise korraldustööga ta peaaegu ei tegelenud. Tema saksapärane mõtteviis põhjustas toimkonnas mitmeid lahkhelisid. Laulupeo protsessi sekkus ka C. R. Jakobson, kes oli tuntud rahvuslike põhimõtete poolest. Talle oli vastumeelt repertuaaris valitsevad saksakeelsed laulud. Nende asemel oleks ta meelsasti näinud meie autorite eestimeelset ja -keelset loomingut. Jakobsoni oma kulul
jätkati maailmas läbi 1930-ndate. Et tulevikus sarnast protektsionismilainet ära hoida tegid USA ja Suurbritannia peale II maailmasõda ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogule (Economic and Social Council - ECOSOC) ettepaneku luua rahvusvaheline kaubanduspoliitikat reguleeriv organi. ECOSOC-ile tehtud ettepanekut arutati ÜRO konverentsil 1946 ning ITO ettevalmistuskomiteele anti ülesanne luua ITO. Esimene kaubanduse läbirääkimiste voor algas juba siis kui eelpool mainitud ettevalmistuskomitee tegeles alles organi loomisega. Esimese vooru tulemusena kirjutati 1947. a. alla Üldisele Tolli- ja Kaubanduskokkuleppele (GATT - General Agreement on Tariffs and Trade). Kui ECOSOCi ettevalmistuskomitee oli lõpuks jõudnud ITO ettevalmistamisega nii kaugele, et liikmete parlamentidel tuli sellega liitumine ratifitseerida, keeldus USA Kongress seda tegemast ning ITO jäigi loomata. GATT eksisteeris kuni 1995. aastani
annaabi.ee 
