pidid pidid alates seitsmendast eluaastast hakkama sõjakuntsti õppima. (Louise Shofield 1997: 14) Sparta raha Spartas hakati münte vermima kolm sajandit tagasi hiljem kui teistes riikides. 4. sajandini e.Kr. kasutati seal raha asemel raudkange. (Judith Simpson 1997: 32) Sparta Sparta linnriik oli üks suurimaid Kreekas. Võim kuulus spartiaadidel perekonnale, kes hoidsid vägivalla abil riigi orje, heloote. See tekitas ka ülestõuse. Rahuaega peeti Spartas ettevalmistusajaks, et jätkata uut sõda. Sparta laste kasvatamises jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised hukati. Kasvatuse eesmärk oli, tugevad sõjamehed ja julmad orjapidajad. 7-20. eluaastani pandi poisid riiklikesse koolidesse. Spartalased kuulasid sõnakuulmist, jooksimist, rusikavõitlust, odaviset. Nad pidid taluma külma, nälga, valu, janu. Üldised olid spartalased harimatud. Mida vanemaks nad said, seda karmimaks läksid nõuded. 15-20. a oli kõige tähtsam sõjaline õpe
osas - käitumist iseloomustavate omaduste (korrektsus, suhe töösse, jne) osas - arendamise j koolituse osas - töötulemuste osas. Vestluse käigus peab tagasiside olema mõlemapoolne informatsiooni tuleb anda ja saada, olenemata sellest, kas see on positiivne või negatiivne. Kaks nädalat enne vestluse läbiviimist teatab vahetu juht isiklikult vestluse toimumise ajast ja kohast. Etteteatamisaeg jääb ettevalmistusajaks nii töötajale kui ka hindajale. Vestlus algab neutraalse teema ja üldiste küsimustega, kus informeeritakse töötajat vestlusele kuluvast ajast ning läbirääkimisele tulevad teemad. Vestluse läbiviimine koosneb etappidest: - soodsa, usaldusliku vestlus õhkkonna loomine ning vestluse sisus ja ajas kokkuleppe saavutamine - tagasivaade eelnevale perioodile ning vahepealsete muudatuste väljatoomine
annaabi.ee 
