enamasti klassi eraku (tavaliselt vaesemast perest või lihtsalt teistsuguse) suunas ja algatajaks tavaliselt klassi/kooli n.ö popim kiht. Millena mõnitamine väljendub ? Tobedad ja alandavad hüüdnimed Alavääristavad kommentaarid Eemale tõukav suhtumine Norimine Mis on põhjuseks ? Kehv materjaalne kindlustatus (vanemad, vähem moodsad riided jms.) Erinevus ( teistsugused huvid, suhtumine, käitumine) Laste suutmatus, ettevalmistamatus mõnitamisega toime tulla Mõnitajad : Mõnitajateks on tavaliselt populaarsemad õpilased, kes kehtestavad end teiste n.ö maatasa tegemisega mõnitamise läbi. Tihti peale näevad mõnitajad teiste vigu, tõstavad need esile, et seeläbi varjata oma puudusi näidata end võimukamana. Võtavad vägivalda loomulikuna Võivad olla ise kodus või tuttavate seltskonnas tagakiusatud Mõnitatavad : Tunnevad end abituna, tihtipeale lepivad
kallaletungi korral. Vabadussõda 1918-1920 Sõja algus: 28. nov Punaarmee rünnak Narvale eestlasi 2000 vs punaarmeed 12000. Eestlastel polnud relvi ja sakslased põgenesid taganeti. Punaarmee tungis edasi langesid Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. 31. detsembriks 2/3 Eestis Punaarmee käes. Ebaedu põhjused: 1) vastase üleaal 2) rahva meeleolu ei olnud usku 3) sõjastrateegia puudumine 4) kohaline enamlaste propagandatööd 5) riigi ettevalmistamatus sõjaks. Murrang Taandumine oli kasulik, sest rahvas sai kogemuse Punaarmeega: vägivald, röövimised, tapmine. Kaasa aitas ajakirjandus, välisabi saabumine ja riikliku iseseisvuse selgitustöö Landeswehri sõda Goltz kukutas riigi- ja baltisaksa vägedega Läti seadusliku valitsuse ja okupeeris enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt alustati Eesti-vastaseid aktsioone
väekoondiste ja väeosade sisemine kokkuliituvus, distsipliin ja hea väljaõpe ühenduses ajanõuete kõrgusel seisva juhtimise, relvastuse ja varustusega Eestis tuli Vabadussõja alates alles asuda kõige selle organiseerimisele Kuigi rahvuslikkude kaitsejõudude korraldus aastail 1917-1918 hõlbustas ja kiirendas seda tööd 1 Eesti diviisi ja omakaitse näol, oli tekkinud olukorra paratamatuks tagajärjeks ometi meie ajutine sõjaline nõrkus Pole kahtlust, et Eesti sõjaline ettevalmistamatus novembris 1918 otse ahvatles vaenlast meid vallutama, lootuses vähese jõukuluga saavutada suuri poliitilisi ja majanduslikke tulemusi Eestlaste vastupealetung Võnnu all 22juunil Ülemjuhataja käsk üldiseks vastupealetungiks ilmus 21 juunil kell 1100, so kõige raskemal hetkel Võnnu all, nimelt hetkel, kui Landeswehr oli läbi murdnud meie seisukohad Viimastest ei olnud kindral Laidoner tol ajal aga veel teadlik Saanud selle kohta andmeid
väekoondiste ja väeosade sisemine kokkuliituvus, distsipliin ja hea väljaõpe ühenduses ajanõuete kõrgusel seisva juhtimise, relvastuse ja varustusega. Eestis tuli Vabadussõja alates alles asuda kõige selle organiseerimisele. Kuigi rahvuslikkude kaitsejõudude korraldus aastail 1917-1918 hõlbustas ja kiirendas seda tööd 1. Eesti diviisi ja omakaitse näol, oli tekkinud olukorra paratamatuks tagajärjeks ometi meie ajutine sõjaline nõrkus. Pole kahtlust, et Eesti sõjaline ettevalmistamatus novembris 1918 otse ahvatles vaenlast meid vallutama, lootuses vähese jõukuluga saavutada suuri poliitilisi ja majanduslikke tulemusi. Eestlaste vastupealetung Võnnu all 22.juunil Ülemjuhataja käsk üldiseks vastupealetungiks ilmus 21. juunil kell 11.00, s.o. kõige raskemal hetkel Võnnu all, nimelt hetkel, kui Landeswehr oli läbi murdnud meie seisukohad. Viimastest ei olnud kindral Laidoner tol ajal aga veel teadlik. Saanud selle kohta andmeid
• Sekundaarsed sootunnused => Tüdrukud •Rindade kasv •Vaagna laienemine •Karvad suguelundite ja kaenlaprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas (rasu, higi) Poisid •Õlgade laienemine •Karvad suguelundite, kaenla- ja näoprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas •Intensiivsemad muutused Murdeealinefüüsiliste muutuste võimalik mõju • Sotsiaalsed suhted, staatus • Enesehinnang on seotud rahuloluga oma kehaga • Ülitundlikkus • Infopuudus + kiired muutused • Ettevalmistamatus (?) • Seksuaalkasvatuse tase koolides? • Hirmud – kas kõik on normaalne? • Normide orjad, võrdlemine teistega • Ebareaalsed stereotüüpsed ideaalid • Dismorfofoobia sündroom • Aktseleratsioon – erinev mõju P ja T • Tasakaalustamata kasvamine - motoorikamuutus, koordinatsiooniprobleemid • Kiire väsimine, terviseprobleemid • Vastuolu – täiskasvanu või laps? Murdeealine - probleeme • Ülekaalulisus •Alakaalulisus •Saledus on normiks =>
modifitseerimise teel, eesmärgiga juurutada neisse oma koopiad. 2.7 1986. aasta Toimus esimene globaalne viirusepideemia IBM ühilduvatel arvutitel. Peaaegu hetkeliselt levis üle kogu maailma 360-kilobaidiste diskettide alglaadimissektoreid nakatav viirus Brain. Viirus nakatas buutsektoreid ja muutis kettasildi fraasiks ,,(c) Brain". Samas ei rikkunud viirus ketastel olevat informatsiooni. Braini eduka levimise tagas ennekõike arvutikasutajate ettevalmistamatus kohtumiseks arvutiviirustega. Sellel ajal ei olnud antiviirusprogrammid veel levinud ning kuna arvutiviiruseid oli väga vähe, siis ei järginud kasutajad ka turvalisuse põhireegleid. Efekti võimendatus oligi põhjustatud arvutiviiruste üldisest vähesest tuntusest ja uuritusest. Braini loojateks olid vennad Basit ja Amjad Farooq Alvi Pakistanist, kes jätsid viirusesse oma nimesid, aadressi ja telefoninumbrit sisaldava tekstisõnumi. Vennad
1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine. SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID Suhtlemisjulgus Suhtlemisjulgus on isiksuseomadus, mille võib võrdesse panna sõnaga "edu". Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Kuid see - kuidas inimene oskab leida sõnu, millisesse vormi ta neid paneb, kuidas seda mõistavad teised inimesed -
annaabi.ee 
