Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Naelte minimaalsed vahekaugused elemendi servast ning otsast α – jõu ja kiu vaheline nurk Minimaalsed vahekaugused või kaugused otsast või servast Vahekaugus või Jõu ja puidukiu Ettepuurimata aukudega Ettepuuritud kaugus vaheline nurk α aukudega ρk ≤ 420kg / m3 420 ≤ ρk ≤ 500kg / m3 a1 0° ≤ α ≤ 360° d < 5 mm: (7+8·|cos α|) d (4+|cos α|) d vahekaugus (5+5·|cos α|) d pikikiudu d ≥ 5 mm:
libisevate ankrutega. Püstvarraste vahekaugus oleneb plaatide mõõtmetest ja on 30 . . . 60 cm. 17 Joonis 7.17 Plaatidega vooderdamine: a - siledate plaatide kinnitamine seina püstvarraste külge, b - klompfaktuuriga vuukidega laotavate plaatide kinnitamine seina püstvarda külge, c - plaatide ankurdamine seina sisse kinnitatud ankrutega, d - ankrud ja nende kinnitamine ettepuuritud auku mördiga, e - plaatide kinnitamine seina külge traatankrutega, f - plaatide kinnitamine rangi külge salapulga ja traadi abil, g - plaadi kinnitamine samba külge sala-pulga ja traadi abil, h - plaadi kinnitamine rangi külge konksuga ankru abil, i - plaadi kinnitamine ettepuuritud auku asetatud ankruga Seina sisse kinnitavate ankrute tarvis puuritakse vooderdustöö käigus elektripuuriga 12 . . .15 cm sügavused ja 15 . . . 20 mm läbimõõduga augud
Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit ja kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Murdmine toimub hüdro- või löök-kiilumisega. Kiilud asetatakse kihivahesse või ettepuuritud aukudesse. Murdmisega saadakse suuri pragudeta kive. Lõhkamist kasutatakse peamiselt killustiku toorme saamiseks. Laengud asetatakse puuraukudesse. Saagimisel kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage. Saadakse korrapärased kiviplokid. Rahuldavalt on saetavad pehmemad ja keskmised kivimid (dolomiit). Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid: murdmine leiab
6. Mis on Eesti rahvuskivi? 7. Milleks kasutatakse lubjakivi? 8. Milleks kasutatakse dolomiiti? 9. Kuidas on tekkinud moondekivimid? 10. Missugune kivim on marmor? 11. Kus kasutatakse marmorit? 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine Looduslikku kivimit kaevandatakse karjäärides. Seda murtakse, lõhatakse või saetakse karjääri nõlvadelt. Murdmine võib toimuda: hüdro-kiilumisega, löök-kiilumisega. Kiilud asetatakse kivivahedesse või ettepuuritud aukudesse. Murdmisega saadakse suuri kive, milles ei ole pragusid. 61 Joonis 5.6.1. Kivimi murdmine kiiludega: 1 – kivim, 2 – ettepuuritud auk, 3 – kiil, 4 – kiilupõsed. Lõhkamist kasutatakse peamiselt killustiku tooraine saamiseks. Saagimisel saadakse korrapärased kiviplokid. Saagida saab pehmemaid ja