Muinaseestlased
emaks saades lasti aga juuksed taas kasvada. Eestist kogutud etnograafilistel
andmetel lõikasid abielunaised juuksed igal juhul lühikeseks. "Karvast pead" peeti
inetuks ning seda kaeti kogu aeg, isegi magades. Hiljem taandus see komme üksnes
nõudeks, et abielunaine ei või katmata peaga majast väljuda.
Põlled
Põllel naisterahva riideesemena on olnud minevikus ilmselt sügavalt
sümboolne tähendus. Jutt pole sealjuures mitte majapidamistööde puhul
ettepandavast määrdumise eest kaitsvast tööpõllest, vaid pidulikust, naise seisundit
näitavast põllest. Mitmete pronksspiraalilustustega kaunistatud põllede jäänuseid on
leitud Soomest ning vähemalt paikkonniti olid taolised põlled levinud ka Eestis. Põll,
nagu seda tuntakse meie rahvarõivastes, levis siinmail alles 19. sajandil.
Etnograafilisest materjalist teada olevaid vanemaid põllesid kanti mitte ees,
vaid puusade peal ja taga, sageli mitu korraga või isegi pealistikku