põhjustada erinevusi nominaalist sammu ja kruvijoone puhul. Läbim o Koorivad läbimid – toimub põhiline materjali eemaldamine keermesoonest. Siluvad läbimid – toimub keerme viimistlus, kalibreerimine. 8 o Peale iga läbimi sooritamist tuuakse keermetera algasendisse tagasi ja nihutatakse uuele lõikesügavusele, ettenihkele laastule. Ettenihe laastule võib toimuda kolmel viisil: Radiaalse ettenihkega laastule; Külg ettenihkega laastule; Vahelduva ettenihkega laastule. Radiaalse ettenihkega laastule o Sobib väiksesammuliste keermete töötlemiseks. Saadakse hea kvaliteediga keere, kuid keerulise profiiliga laast suurendab teraplaadi kulumist ja läbimite arvu. Väike ettenihe laastule võib kujuneda probleemiks kalestunud materjalide töötlemisel. Külg ettenihkega laastule
Lõikejõud on suhteliselt konstantne kuid põhjustab vibratsiooni ja intensiivset kulumist. c. Voolav laast i. Tekib sitkete materjalide töötlemisel keskmisel ja suurel lõikekiirusel. Eeldab suure soojuspüsivusega ja kulumisega terikut. 21. Laastu mõõtmed a. Laastu kuju ja mõõtmed on seotud: i. Lõikesügavusega, ii. Ettenihkega, iii. Tera peanurk plaanis. 22. Voolava laastu tüübid a. Sirge voolav laast, b. Voolav ebakorrapärane laast, c. Kruvispiraali keerduv laast, d. Kruvispiraali keerduv murduv laast, e. Tasapinnalisse spiraali keerduv murduv laast, f. Spiraalsed laastu tükid, g. Ebakorrapärase kujuga tükid, 23. Lõikejõud a. Jõudu, mida on vaja lõigendis purustavate pingete tekitamiseks ja hõõrdejõudude ületamiseks, nim
Pikkade detailide toestamiseks. Kasutatakse liikumatut lünetti ja liikuvat lünetti ·7. Terahoidja ·8. Ülemine pikikelk ·9. Tagapukk ·Tagapukk liigub mööda juhikuid. Toetab pikki toorikuid ja kasutatakse ka puuride, avardite, hõõritsate ja revolverpea kinnitamiseks. Tagapukk on varustatud kas liikuva või liikumatu tsentriga. ·Pukk kinnitatakse kergemaks tööks hoovaga ja raskemaks tööks mutriga. Tsentripuki saab ühenda pinkidel 1k62 suprodipõllega ja liigutada mehaanilise ettenihkega. ·10. Supordi põll on mehhanismide süsteem, mis muudab käigukruvi ja käiguvõlli pöörelemise supordi joonliikumiseks. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad tsentrite vahe treitava detaili läbimõõt( sängi-,supordi-, sillakohal, silla pikkus) spindli ava spindli pöörded ettenihked mass ja gabariitmõõtmed lisaseadmed tehniline tugi 3.Treipingil kasutatavad detaili kinnitusrakised 1.Padrun 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad
liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. 4
Positsioonjuhtimisega süsteemides programmeeritakse töömehhanismi järjestikused positsioonid s.t.määratakse punktide koordinaadid, kuhu pingi töömehhanismid peavad liikuma. Liikumised toimuvad punktist punktini. Kontuurjuhtimine võimaldab programmeerida pingi töömehhanismi liikumise etteantud kiirusega mööda kindlat trajektoori. Töömehhanism liigub ettenihkel ühe telje suunaliselt. Kombineeritud juhtsüsteemi töömehhanism võib liikuda programmeeritud ettenihkega pikki teatud rada kahe või kolme telje suunaliselt. Erinevad juhtsüsteemid: Fanuc, Simumerik, Heidenhain, Haas, Maho, Siemens, Osai, Okuma, NUM. Juhtsüsteemi oluline osa on interpolaator, mis võimaldab liigutada vähemalt kahte tööpingi telge üheaegselt. See on oluline, et saavutada üheaegne telgede liikumine on töömehhanismide liikumiskiirused teiste telgedega/proportsionaalselt ära jaotatud.
külge. Silindrilised detailid kinnitatakse freespingi töölauale prismade abil. Seejuures on soovitav kasutada kõverjoonelisi haaratseid, kuna sirge haaratsi kokkupuutepind toorikuga on liiga väike. Enne freesimise alustamist lähendatakse toorik kõiki kolme ettenihet kasutades freesile veendumaks, et freesi poolt moodustatav lõikepind ühtib toorikule tõmmatud märkejoonega. Seejärel nihutatakse toorik freesi alt välja ja antakse sobiva ettenihkega vajalik lõikesügavus. Olenevalt lõikepinna laiusest, freesi materjalist ja tooriku kõvadusest valitakse freesi töövõlli sobiv pöörlemiskiirus ja lülitatakse pink sisse. Frees viiakse toorikuga lõikumisse aeglase käsitsi ettenihkega ja sooritatakse esimene töökäik. Nüüd lülitatakse freespink välja ja tuuakse toorik vastassuunalist ettenihet kasutades algasendisse tagasi. Seejärel suurendatakse freesi lõikesügavust ja sooritatakse
mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest – puudub igasugune kontroll juhitava suuruse (kiirus) üle; ● suletud juhtimissüsteemid – juhtimissignaali moodustamiseks kasutatakse vähemalt kaht signaali: etteandesignaali ja vähemalt üht juhitava suuruse väärtusest sõltuvat tagasisidesignaali; 32. Mis on ringinterpolatsioon? Tuua näide. Ringinterpolatsioon on tööliikumine programmeeritud ettenihkega. On vaja määratleda ringi lõpp-punkti koordinaadid X ja Y suunas ning keskpunkti suhteliste koordinaatide sisestamine rongi alguspunkti suhtes – program moodustab ringikujulise kaare etteantud parameetrite järgi.
kaevandamise tulevikustsenaariume ja pakkuda tehnoloogilisi lahendusi põlevkivi kaevandamiseks arvestades võimalikke keskkonnamõjusid. Töö lähtepunktid: · Geoloogilised eeldused uute kaevandamistehnoloogiate rakendumisel ja kauba kvaliteedi moodustumisel · Kaevise avakaevandamisega väljamise tehnoloogilised lahendused (karjääri freeskombaini katsetamine ja evitamine) · Kaevise allmaakaevandamise tehnoloogilised lahendused (pikka ettenihkega kamberkaevandamine) · Kaevise allmaakaevandamise tehnoloogilised lahendused (lühietega allmaakombainkaevandamise katsetamine) · Kaevise allmaakaevandamise tehnoloogilised lahendused (pikkade etega allmaakombainkaevandamise katsetamine) · Tootmiskadude vähendamise võimalused tootluskihindi paksema väljamisega · Tootmiskadude ja keskkonnamõjude vähendamine allmaakaevandamisel
Elektrikaar; Gaas; Põhimetall) 2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva Liigitakse kahte gruppi: liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (s0, - MIG- keevitamine aktiivgaasis (süsihappegaasis) mm/pööre) - MAG- keevitamine inertgaasis (argoonis) 3) Lõikesügavus (t) on töödeldava pinna vaheline Keevitus parametri: kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. - Keevitusvool (Ic)- 40- 600 A Välistreimisel t= (D-d)/2 mm - Keevitus pinge Uc- 16- 40 V 4) Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st - Keevituskiiruse Vc- 4- 20 mm/s Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise kiirus. - Keevitustraadi läbimõõt dn- 0,8- 2,5mm Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna Eelised: Suur tootlikus; keevitamisel ei ole räbu; vahelise suhtelise liikumise kiirus.
liikumise kiirus: v= πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t = (D-d)/2, mm. 34. Revolvertreipink Revolvertreipink on pink, millel on lõikurite kinnitamiseks tagapuki asemel revolverpea. Revolverpea igasse pesasse seeb kinnitada erinevaid lõikeriistu. Lõikeriista vahetus toimub kiiresti revolverpead pöörates. Lõikurid, mis saavad pikkiettenihkega, kinnitatakse revolverpea pesadesse. Revolvertreipinkide kasutamine on otstarbekas suurema detailipartii valmistamiseks paljude lõikurite järjestikulise kasutamisega.
põhikäsud Näide %000 N10 (PROGRAMMI NIMI) N20 G90 G71 N30 G40 G80 N40 T130 M03 N50 S1800 M06 N60 G0 X-5 Y-25 N70 G1 Z-10 F2500 N80 G42 X0 Y0 Y0 F3500 N90 X100 N100 Y100 N110 X0 N120 Y0 N130 G40 X-25 Y-5 N140 G0 Z50 N150 M02 NC-koodi/NC-programmi põhikäsud · G0(G00)- lineaarne interpolatsioon ette seatud kiirusega (Kiirliikumine/Kiirpaigutus) G0 X.... Y.... Z..... N10 G0 X50 Y80 N20 X20 Y60 (G= koodiga liigub tera õhus) · G1 (G01)- lineaarne interpolatsioon (modaalne) (Liikumine tööettenihkega) G1 X... Y... Z.... F..... N30 G1 X20 Y20 Z15 F3000 N40 X80 Y20 Z5 (G1 koodiga lõikab tera materjali NC-koodi/ NC-programmi põhikäsud · G2 (G02) Ringinterpolatsioon päripäeva (modaalne) G0 X... Y... Z... G2 X... Y... Z... R... F... G0 X... Y... Z... G2 X... Y... Z... I... J... F... · G3 (G03) Ringinterpolatsioon vastupäeva (modaalne) G1 X... Y... Z... F.... G3 X... Y... Z... R... G1 X... Y... Z... F... G3 X... Y... Z... I... J... NC-koodi/NC-programmi põhikäsud Kaarliikumise
Et tera tagapind ei lõikuks töödeldavasse pinda, peab tema taganurk olema suurem kui välistreiteral. Sisetreimisvõtted. Treitava ava sügavust kontrollitakse joonlaua , nihiku, sügavusvarda, sablooni või pikkiettenihke limbi abil. Töö kiirendamiseks tehakse treitera kaelale kriips või asetatakse terahoidikusse tera peale metalliliist ehk lamepiirik, mille väljaulatus on võrdne treitera väljaulatuse pikkuse ja treide sügavuse vahega. Kui mehaanilise ettenihkega treimisel piirik jõuab toorikust 2...3 mm kaugusele, lülitatakse ettenihe välja ning jätkatakse treimist käsiettenihkega kuni piirikuni. Kasutatakse ka rullpiirikuid. Sisetreimisel saavutatakse läbimõõdu täpsus samal viisil kiu välistreimisel, st. mõõtes prooviläbimi järel nihikuga, kasutades ristettenihke limbi, supordi ristkelgu joonlauda või ristpiirikut. Ots - ja astmetreimine. Siseotsad ja -astmed treitakse astmetera abil ristettenihkega tooriku telje poole. Tera
ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pide- 66 vuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesüga- vus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t=(D-d)/2, mm. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu (kujupindu), samuti lõigata keeret. Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetrei- mine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhiope- ratsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerd- puuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine)
annaabi.ee 
