bürgermeistreid ning omavalitsuse algeid ja elemente. Linnaelu korraldus Liivimaal: Kodanikud ja inimesed. Kodanikuks saamise tingimused (isiklikult vaba, abielus, sündinud seaduslikust abielust), võis olla ka maks. Kohustusteks aastamaks, valveteenistus. Raad e magistraat. Rael kohustus valitseda targalt ("raad ongi linn") Raad lähtus oma tegevuses maahärra annetatud linnaõigusest. Lisaks kodifitseeritud linnaõigusele kehtis veel bursprake - tekst koosnes kodanikele regulaarselt etteloetavatest raemäärustest (willekore). Suur osa nendest läänemereruumis sarnased ja käsitlesid kodanike vahiteenistust, vaikuse ja korra pidamist. Valdkonnad, kus linnal oli vaja korrast kinnipidamist eriti jälgida ja oma kodanikele pidevalt meelde tuletada. Tähtis osa gildidel ja vennaskondadel. Vabatahtlikud korporatiivsed ühendused, mille eesmärgiks pakkuda oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu
Kaasvendi ei tohtinud laimata ega nendega kakelda. Normide vastu eksimise eest pidi maksma trahvi. Kehtis vastastikuse abistamise printsiip, kui üks liige oli vaseunud siis kõik pidid aitama teda. Esialgu raad kinnitas skraad, kuid läbiaja lisandus gildi koosolekutel vastu võetud otsused. Bursprake- Lisaks linnaõigusele kehtis ka bursprake (Kodanike koosolek, alam saksa keeles). Tekst koosnes kodanikele regulaarselt (1-2 aastas) etteloetavatest raemäärustest. Suur osa nendest käsitlesid kodanike vahiteenistust, vaikuse ja korra pidamist, tuleohutust, tänavate ja ehitiste heakorda, kauplemisregulatsioone. Lisaks tehti ajaliselt ja ruumiliselt piiratud määrusi näiteks sõjaga seotud ajutine blokaad. Rae koosseis ja raeametid- Raehärrade vahel kujunes välja ametijaotus tegevusvaldkondade kaupa. Tallinnas iga valdkonna peale on määratud kaks raehärrat, kellest üht peeti ülemaks
annaabi.ee 
