Meestele ja naistele on eraldi pesemiskohad. Meestele ja naistele on olemas eraldi käimlad töökohal. Olmeruumide sisetemperatuur on vähemalt +18 °C. Töökohal töötavatele töötajatele võimaldatakse nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi ja ühekordsed või pestavad jooginõud. Töötajatel on võimalus einestada ja puhata puhkeruumis. Puhkeruumis on laud ja seljatoega toolid. Istumistöö korraldamine: Töökoht kujundada selliselt, et ei tekiks vajadust olla ettekummardunud või pöördunud sundasendis. Koormus selgroole oleks viidud minimaalseks ja selgroo õige asend hoitakse ainult vähese lihaspinge varal. Jalaasendite vaba vahetamine ei oleks takistatud. Jalad oleksid tugevasti põrandale toetatud. Töötamiskohale juurdepääs oleks vaba takistustest. Töötool vastaks järgmistele nõuetele: Istekõrgus peab olema kergesti reguleeritav ja kohandatav vahemikus, mis on kasutajale tööülesande lahendamiseks sobiv.
esmassümptomiks. Iseloomulikud on unehäired. Hilisemates dementsuse staadiumites võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel ka epileptilised hood. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Alzheimeri tõve varajane diagnoos on komplitseeritud, kuna enamasti puuduvad inimest häirivad subjektiivsed vaevused. Ka objektiivsed muutused on tagasihoidlikud ning vähemärgatavad. Hiljem pannakse tähele lihastoonuse suurenemist, ettekummardunud asendit, mälu halvenemist ja kõhnumise märke. Alzheimeri tõve kindlat diagnoosi võimaldab ainult histoloogiline uuring ajukoe proovitüki uuring. Diagnoosimisel kasutatakse sageli ka peaaju kompuutertomograafiat ja magnetresonantstomograafiat, kuid antud uuringud ei võimalda kindlat AT diagnoosi. Sageli tehakse patsiendile EEG - aju elektrilise aktiivsuse uuring, mis AT puhul näitab nö. ajutegevuse aeglustumist. Ravivõimalused
3. TÖÖTAMINE ISTUDES Hea istekoha eesmärk on pakkuda kehale kindlat tuge dünaamilistes asendites, mis on teatava aja jooksul mugavad, füsioloogiliselt rahuldavad ning läbiviidava tööülesande või tegevusega kokkusobivad. Istudes on võimalik teha täpset tööd. Puudusteks on piiratud ulatus ja vähene liikuvus. Riskiteguriteks seljatoe puudumine või vale toetuskoht lülisambale. Istumistöö korraldamisel tuleb jälgida, et: töötaja ei oleks ettekummardunud või pöördunud sundasendis; koormus selgroole oleks viidud minimaalseks ja selgroo õige asend hoitakse ainult vähese lihaspinge varal; jalaasendite vaba vahetamine ei oleks takistatud; jalad oleksid tugevasti põrandale toetunud; töötamiskohale juurdepääs oleks vaba takistustest. Töötool vastaks järgmistele nõuetele: istekõrgus peab olema kergesti reguleeritav ja kohandatav vahemikus, mis on kasutajale tööülesande lahendamiseks sobiv
Võimetus äratunda tuttavaid objekte ja isikuid. Raskendatud on orienteerumine ruumis, igapäevatoimingute mitteoskamine. Agiteeritus( vaenulikkus, pidev soov kuhugi minna, kriiskamine, asjadest kinnihaaramine) või passiivsus. Sageli sundmõtted, luulud ja hallutsinatsioonid.Võib olla depressioon ja ärevushäired.Iseloomulikud on unehäired. Hilisemates staadiumites võivad lisanduda kõnnaku ja neelamishäired ja epileptilised hood. Diagnoosimine: hiljem tekib lihastoonuse suurenemine, ettekummardunud asend, mälu halvenemine ja kõhnumine. Kindlat dgn võimaldab ainult histoloogiline uuring (ajukoe proovitüki uuring). Sageli tehakse EEG-aju elektrilise akt. Uuring, mis AT puhul näita nö. Ajutegevuse aeglustumist. Ravi: senini kasutusele võetud raviviisid ei ole olulist efektiivsust ilmutanud. Parandavat või profilaktilist ravi ei ole. Ravi seisneb häirivate süsteemide leevendamises. Depressioon ja skisofreenia? DEPRESSIOON: ehk meeleolu haiguslik alanemine
annaabi.ee 
