Raamatuarvustus: „Medaljon“
Ilma sinuta olen ma lihtsalt poolik." Kindlasti on neid noori, kes tunnevad
täpselt samamoodi end. Mina samastasin ennast selle lausega kohe kindlasti, sest kui seda kirja
lugesin, siis seda lauset pidin ma vähemalt kümme korda lugema, et suudaksin mõista selle
tähendust.
Kokkuvõttes võiks öelda, et Ene Sepp on kirjutanud väga hea raamatu. See on siiani ainus
raamat, mis on suutnud panna mind süvenenult lugema ja mõtlema ja samas ka nutma ajada. See
raamat on heaks ettekujutluseks, milline ema ma ise olla ei tahaks, see aitab mõista, et kui jääda
noorelt rasedaks, siis ei ole kõik kadunud vaid sul on olemas keegi kes sind kindlasti aitab.
Mulle tundub, et autori peamiseks mõtteks on see, et on olemas erinevadi inimesi, perekondi ja
noori. Noori, kellel on küll raske elu, kuid kellel on tahtejõudu ja armastust, mis aitavad saada üle
igast raskusest. Arvan, et iga noor tahab uskuda, et ka tema on piisavalt tugev, et saada üle kõigist
annaabi.ee 
