Kordamine 7-11 1. Valgustusajastu: tekkimise eeldused, valgustuse iseloomulikud jooned - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemivõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil Preisimaa, Austria ja Venemaa valitsemisel?
vaadaku ise. Tegelikult on aga olukord selline, et eakaaslased ei asenda mitte kunagi vanemaid (aga vastupidi ka). Vanemlik soojus ja toetus on ka lapse korrale kutsumine (aga kindlasti mitte alandamine). Enamasti siis soojus langeb lapse kasvamisega. Väga kõrge toetus ja soojus on imikute puhul. Varane noorukiiga 10-14 kiired kehalised muutused. Algab teatud vastandumine vanematele. Tõuseb soov end võrrelda eakaaslastega. Need ettekujutlused, mis on seotus seksuaalsusega, hakkavad tekkima (armastus või fantaasiad või kiindumus). Keskmine noorukiiga 14-18 Suureneb sõltumatuse vajadus ja väheneb vanemate mõju. Suureneb kaaslaste mõju. Tekivad romantilised ja erootilised seksuaalsed kogemused. Tekib kujutlus endast täiskasvanuna. Hiline noorukiiga 18-21 Suund iseenda leidmisele ümbritsevas ühiskonnas ja suhetes. Oma koha leidmine maailmas. Tähelepanu suhetel, sh ka seksuaalsuhetel.
2. toote/teenuse kasutaja imago 3. toote/teenuse enda imago Nende kolme komponendiga moodustab brändi terviklik imago. Imago tekib nii isikliku kogemuse kui ka reklaami ja sotsiaalse teabelevi (kuulujutud, kellegi tähtsa arvamuse) mõjul. Tihtipeale need omadused, millega toodet või mingit brändi reklaamitakse pole otseselt brändi kohta aid pigem inimeste, kellele need suunatud on. Inimeste reaktsioone juhivad tunded, subjektiivsed ettekujutlused ja olmemüüdid ning inimene reageerib nii, et kaitsta enda minapilti. Priimägi. Imago - teatav kujutlus, psüühiline reaalsus, pigem mäluline ehk oluline on minelik-olevik. ● on seotud kindlate tajumeeltega ● toetub juba mälus olevatele jälgedele (ehk siis arvamusele tootest/brändist) Bränd. Väidetavalt luuakse 10 000 uut brändi iga päev. Inimesed lähtuvad valikute tegemisel sellest millega on tuttavad - ehk siis
Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. William James religioosne usk on tõeline, sest see on praktiliselt kasulik. Inimesi, kes hülgavad selle, tabab pessimism ja ahastus. Religioossne usk on tõeline ja hea. Mõõdupuu pragmatismis see, kui kasulik see inimesele on. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates. Reaalsust pole olemas, on alle tekkimisel. Sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised need mõtted, ettekujutlused, mis aitavad paremini mõista tegelikkust, mida saab praktiliselt kasutada. Pragmatistid ütlevad: see, mis töötab, ongi tõde. EKSISTENTSIALISM Sóren Kirkegaard 18.saj., taanlane päritolult. Üks 20.saj. enim mõjutanud filosoof. Kirjutas oma töid taani keeles. Hiljem ta raamatud tõlgiti. 1813. sündis vagas perekonnas, vanemad kuulusid hernhuutlaste (vennaste kogudus. Preisimaal tekkis. Krahv Tsisendorf
sotsiaalsete, biloogiliste ja psühholoogiliste muutuste interaktsioon (vastastiku mõjust sõltuvad). Greydanus: - Varane noorukiiga (10-14 e.a)- kiired kehalised muutused, tekib teatud vastandumine vanematele (peab hakkama lahti laskma; iseennast hakata paremini tundma õppida), leiab aset enda võrdlemine eakaaslastega, soorolli täienemine ja arenemine ja seksuaalsusega seotud ettekujutlused on romantilised ja fantaasiarikkad. - Keskmine noorukiiga (14-18e.a)- suureneb sõltumatuse vajadus ja kaaslaste mõju. Kujuneb ettekujutus endast täiskasvanuna ja tekivad romantilised,seksuaalsed kogemused. Suhteid iseloomustab järjestikune monogamo- 1 korraga, palju järjest. - Hiline noorukiiga (18-21)- enda koha leidmine täiskasvanuna, loogilise ja abstraktse mõtlemise areng, kasvab pidevalt võime
kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased. 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist? Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad. 3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti? Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeb hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja kalastamist. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda. 4.Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? Etruskide lemmikmaterjal oli põletatud savi, aga nad kasutasid ka pronksi. 5
psühholoogilised ja sotsiaalsed muutused käitumises on sotsiaalsete, biloogiliste ja psühholoogiliste muutuste interaktsioon (vastastiku mõjust sõltuvad). Noorukiea jaotus: Varane noorukiiga (10-14 e.a)- kiired kehalised muutused, tekib teatud vastandumine vanematele (peab hakkama lahti laskma; iseennast hakata paremini tundma õppida), leiab aset enda võrdlemine eakaaslastega, soorolli täienemine ja arenemine ja seksuaalsusega seotud ettekujutlused on romantilised ja fantaasiarikkad. Keskmine noorukiiga (14-18e.a)- suureneb sõltumatuse vajadus ja kaaslaste mõju. Kujuneb ettekujutus endast täiskasvanuna ja tekivad romantilised, seksuaalsed kogemused. Suhteid iseloomustab järjestikune monogaamia - 1 korraga, palju järjest. Hiline noorukiiga (18-21)- enda koha leidmine täiskasvanuna, loogilise ja abstraktse mõtlemise areng, kasvab pidevalt võime aruteludeks ja
olenditele. Alamkihtides elasid surnud jumalakartlike inimeste hinged, keskmistes inglid ja pühakud, kõige ülemises kihis elas Jumal ise. Kihid olid erinevatest materjalidest: kuld, klaas, savi jne ( 2005: 87). Eelkristlik vanaslaavi ettekujutus taevast põhines uskumustel, et taevas on savikaas; pingutatud sõnni või taeva harja nahk või riie, kus asub inimeste maailma vastaspoolne või peegeldav ilm ( 2002: 316). Need ettekujutlused ühtivad ka Eesti rahvaluule arhiivist kogutud vanasõnadega, mis põhinevad uskumustel taeva mitmekihilisest stiihiast või ettekujutlusel, et see on suur pada, mille keskel on tähekujuline põhjanael (maailmapuu, mis seob taevast ja maad, prototüüp). Nagu slaavlasedki, seostasid eestlased taevast härja nahaga, eksisteerisid ka uskumused taevasest kui mitmekihilisest stiihiast50. 50 A. RAHVAASTRANOOMIAT EESTI RAHVALUULE ARHIIVI USKUMUSTE JA KOMBEKIRJELDUSE
niiviisi: kui juba järje-korda asuvad küsimused rahva olemasolust endast, siis vabastab see meid igasugustest ettekujutustest ilust. Kõige inetum, mis võib inimelus olla, on orjaike. Või leiavad meie dekadendid ehk olevat väga "esteetilise" sellise saatuse, mis on tabanud meie rahvast praegu? Härraste juutidega, kes on enamjuhtudel selle esteetilise väljamõeldise leiutajad, võib üldse mitte vaielda. Ent kui need ettekujutlused humaansusest ja ilust lakkavad mängimast reaalset rolli rahvaste võitluses, on selge, et nad ei saa teenida ka propaganda mastaabis. Sõjaajal oleks propaganda pidanud olema vahendiks eesmärkide saavutamisel. Eesmärk seisnes aga võitluses saksa rahva olemasolu eest. Meie sõjapropaganda kriteeriumiks oleks seetõttu võinud olla määratud ainult eelnimetatud eesmärk. Kõige julmem võitluse vorm oli humaanne, kui ta tagas kiirema võidu. Iga võitluse vorm oleks tulnud tunnis-
annaabi.ee 
