Mulle meeldib mõtisklemine, unistamine, fantaseerimine ja arutlemine. Mulle meeldib jälgida olukordi ja inimesi, lahendada probleeme, kuulata, vajadusel nõu anda ja lohutada. Püüan probleemidesse süveneda, mitte lahendada pinnapealselt, suudan saavutada enese üle kontrolli ja ennast kohandada vastavalt situatsioonidele. Kus vähegi võimalik kasutan õppimises ja muudes situatsioonides piltlikku ettekujutamist, mälu. Nii jääb paremini meelde ning püsib mälus pikka aega. Raamatuid või tekste lugedes tekivad pähe sündmuste ahelad nagu oleksin ise peategelane sündmuste keerises. Lugedes saan emotsionaalse kogemuse, et pikka aega on raske uut asja või raamatut käsile võtta. Istudes tundides või nüüd loengutes ei meeldi mulle kuulata lektoreid, kes räägivad kuiva teooriat, kasutavad raskeid termineid. Mulle meeldivad loengud, mis on mitmekesised, kus
Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele. Tajude sisu võib esineda ka ilma meeleorganeid ärritamata. Sel juhul räägitakse kujutlusest. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et õpilane on tajunud mingit nähtust teisiti kui õpetaja. Lihtsaim näide on optiline illusioon. Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid. Võimalike eksituste vältimiseks tuleb kasutada mõõtmisi. Ei või usaldada oma meeleorganeid, sest need on subjektiivsed ja palju oleneb eelnevast kogemusest. Juba Sokrates on öelnud, et me allume arvukatele meelepetetele ja parim vahend nende vastu on mõõtmine
Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele. Tajude sisu võib esineda ka ilma meeleorganeid ärritamata. Sel juhul räägitakse kujutlusest. Kujutlus eeldab eelnevat teadmist või kogemust. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et õpilane on tajunud mingit nähtust teisiti kui õpetaja. Lihtsaim näide on optiline illusioon. Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid: tuleb mõõta. Miks peab füüsikat õppima? See on hea küsimus, millele on raske anda lihtsat vastust. Võiks ju vastata demagoogiliselt, et selle sama pärast, mille pärast õpitakse näiteks keemiat või ajalugu.
Siiski ei pruugi need anda täpset pilti, vigade üldarv näitab ainult seda, et lapsel on raskused. Praktilise grammatika õpetamine ↓ 16. Praktiline lauseõpetus Lausete raskusastet mõjutavad tegurid / Praktilise lauseõpetuse üldeesmärgid: 1. Lapse kogemust kajastavate baaslausete ja vähelaiendatud lihtlausete mõistmine ja järelkordamine. Mõistmine eeldab esiteks orienteerumist tegevussituatsioonis (tajumist) ja edaspidi selle ettekujutamist ning teiseks lauses kasutatud sõnade ja sõnavormide tähenduse teadmist. Järelkordamine kui töövõte, mis arendab töömälu, on ühtlasi eeldus lause mõistmiseks. Vältimaks mehaanilist kordamist, võib vähemalt mõne korratud lause sisu üle arutleda. Sõnajärge muutes vähendab eeskuju ütluste stereotüüpsust, soodustab lausete mõistmist, aitab vältida lause “pähe õppimist”. 2. Lause sisulise ja formaalse õigsuse määramine
annaabi.ee 
