- Organisatsiooni struktuur - organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel. Organisatsiooni struktuuri otstarbekus: - Firma efektiivse tegevuse tagamisel. - Organisatsiooni eri osade talitluse koordineerimisel tegevusalade lõikes. - Paindlikuse ja kohanemisvõime tagamisel. - Ametikohtade aruandekohustuse määramisel. Mehhanistlikud organisatsioonid: 1) Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on testiest isoleeritud. 2) Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste ettekirjutamine. 3) Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaali pidi. 4) Valdav käitumine on operatsiooniline. Orgaanilised organisatsioonid: 1) Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu ettevõtte kontekstis. 2) Tööd on määratud nii, et jääks ruumi muudatustele. 3) Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine toimub nii vertikaalselt kui horisontaalselt. 4) Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni.
suuremat tõesust. Samuti ei ole olemas inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. See on emotivistlik mitte-kognitivism. PERSPEKTIVISM Teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused. Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised. Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (lad prae-scriptio =ettekirjutamine). See on preskriptiiv-mittekognitivism. 22. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne? Kes otsustab, mis on tõene ja väär? Moraaliprintsiibid pole absoluutsed ja nad sõltuvad sotsiaalsest grupist ning individuaalsest otsustusest. Neid võib teatud kontekstides rikkuda ja moraaliprintsiipe võivad teatud kontekstides üles kaaluda teised moraalireeglid. Väidetakse, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis
vastaseisu osutajatega Muudatuste läbiviimiseks vajaliku informatsiooni hulk ja selle valdaja Situatsiooni teravus – kas on tegemist kriisiga ja mis juhtub, kui muudatuste elluviimine ebaõnnestu Ebaõnnestumise põhjused Juhtkond ei osale koolitustel Sobitamismeetodid on valed Vahendeid napib Juhtkonna ja töötajate ootuste erinevused Seostatus muudatustega puudub Eesmärkide ettekirjutamine Juhtkonna käitumise vastuolulisus Üksikisiku panuse liigne rõhutamine Süsteemile mehhaaniline lähenemine Hirmud Tõelised hirmud: Majanduslikud Karjääriga seotud Turvalisusega seotud hirmud: Vallandamise hirm Hirm vastutuse ees Hirm tööga mitte hakkama saamise ees Tööga seotud hirmud: Uus töö ebameeldivam kui enne Töö raskusaste suureneb
hindamisega: "Ma ei näe selles midagi, aga ma usun, et see on hea."" (Knight 1967). Reeglina esitatakse kahte liiki kaalutlusi: 1.Sõltumatuse tees, 2.Deontilise allumatuse tees. 1. Sõltumatuse tees: Otsustused nagu ... "X on hea" (headusotsustus), "mulle meeldib X" (meeldivusotsustus), ... võivad sageli käia käsikäes, ent see pole loogiline paratamatus. NB! Kas pole nii, et kui hea kunst tekitaks paratamatult meeldimise, oleks meeldimisnõue sisutu. Paratamatute asjade ettekirjutamine on mõttetu. 2. vastus hilisemas küsimuses.. 10. Millisele kahele intuitsioonile tugineb traditsiooniline vastus? Kaks "intuitsiooni": Sõltumatuse tees tugineb kahele intuitsioonile: a)Hindamisest, b)Meeldimisest. a) Hindamise loomus: Hindamine on standardi rakendamine (Osborne 1973) ja standardeid saab rakendada meeldimiseta, "külmalt", "formaalselt:", "Kriitik, kes tahab oma ametinime väärida, peaks üksnes sõltumatu, erapooletu ja kiretu analüüsijana, kunstikriitiku kombel vaid
kellel kallim, vähendavad vähem. Kindlus kogu saaste hulga osas. Probleemid: lubade jaotamine (õigluse küsimused), pole soovitav, kui saaste kontsentreerub, kui tasuta anda siis riik ei saa tulu (erinevalt saastemaksudest), administratiivsed kulud. 5) Regulatsioonid – väljunditel põhinevad: keskenduvad lõplikule tulemusele. Sisendil põhinevad: nt teatud materjalide kasutamine tootmises, teatud tootmistehnoloogia ettekirjutamine. Eelised: kindlud, bioloogilised nõuded, kui geograafiline kontsentreerumine on probleem. Probleemid: ei vähenda saastamist kõige efektiivsemal viisil, ei anna stiimulit vähendada saastamist rohkem kui regulatsioon ette näeb, suured administratiivsed kulud, avalik valik (’vanaisade klausel’). Saastemaksud: Probleemid: ei pruugi kaasa tuua saastamise vähenemist Eelised: kuluefektiivne – kõik ettevõtted vähendavad saastamist punktini, kus
POLIITILISTE TEADMISTE TÜÜBID 1. Kirjeldus Poliitiliste faktide kirjeldamine (mis? küsimused) Näit: USAs on 3 osariiki, Eesti president on Arnold Rüütel. 2. Seletus Selgitamine, miks teatud poliitiline nähtus ilmneb just sellisena nagu ta seda teeb. (miks? küsimused). Täpset seletust anda on tihti üsna raske, kuna põhjuse ja tagajärje vahelised seosed on tihti üsna keerukad. Näit: Eesti-Läti sõjale võib tuua kümneid erinevaid põhjendusi ja seletusi. 3. Ettekirjutus Ettekirjutamine, mis peaks juhtuma poliitikas (mis peaks juhtuma, mis peaks olema). Tegeleb normatiivse poliitilise teadmisega (mis peaks olema, mitte mis on). Näit: Missugune peaks olema valitsuse roll meditsiini toetamises?. Normatiivne poliitiline teadmine põhineb väärtushinnangutel, mis põhinevad suuresti kirjeldavatel ja seletavatel teadmistel. Vastus näites toodud küsimusele sõltub: 1
annaabi.ee 
