Emily the Strange : kaotatud päevad Rob Reger ja Jessica Gruner Elas kord üks tüdruk , ta nimi oli Emily. Ta ei teadnud endast midagi, enda nime või kus ta on .Tal oli üks märkmik, sealt oli välja rebituid lehti ning tal oli ka regulka.Emily oli sattunud ühte väikesesse linna nimega Blackrock.Tüdruk hakkas linnas ringi liikuma ja leidis ühe kohviku nimega El Dungeon , sealt sai ta süüa . Hiljem hakkas Emily ettekandjaga rääkima ja sai teada et too pole eriti jutukas ja ta nimi on Raven . Raven küsis siis Emilylt mis ta nimi on ? Emily ei teadnud enda nime ja mitte endast imelikku muljet jätta ütles siis , et ta nimi on Earwig. Kui Emily oli läinud ära siis leidis ta majade vahelt omale varjualuse kus ta sai ööbida.Varjualuse juurest leidis ka ta 4 kassi , kelle nimesid ta ei teadnud, sest neil kassidel polnud kaelarihmu.Kõik kassid olid oma moodi erinevad kõik nad
Detailplaan helesinistele silmadele- mõtleb, kuidas ta teab kõike, mida kunagi lugenud või kuulnud oli. Keskplaanis pakub üks meesterahvas Eddiele aktsiaturul tööd. Keskplaanis kohtub jõugu liikmega, kes talle börsiturul läbilöömiseks 100 000 dollarit annab ning nädala lõpuks oli tal üle 2 miljoni dollari. Kodus olles detail plaan automaatvastajale, kus Kevin Doyle ütleb, et ta sai talle kohtumise Carl Van Looniga. Keskplaanis istub Lindyga restoranis ja räägib ettekandjaga itaalia keeles. Natuke hiljem näitab Eddiet keskplaanis koridoris, tundub, et tal on kõrvalnähud tekkinud, sest tundub nagu ta oleks segaduses. Keskplaanis istub restoranis koos Kevini, Carli ja mingi kolmanda mehega. Eddie tähelepanu on tänu uimastile kõrgendatud, detailplaanis näidatakse Carli pintsaku taskus olevat salvrätti, siis käsi, kella, lipsu ja silmi. Keskplaanis näitab Eddiet, kui Kevin ütleb oma bossidele, et ta teenis 10 päeva 12 000 pealt 2,3 miljonit. Kõrvalmõjud
uusi saari ja maid.(...)(Jaan Kaplinski: Me peame ju väga tasa käima, silmad maas) Martin Heidegger (1889-1976) Olemine ja aeg (1927), Kunstiteose allikas (1955) Hermeneutika kui maailmas olemise viis Keel ja olemine Kunstiteos: alati sümbol, allegooria. Esemelisus ja kunstilisus Teose iseolemine ,,See Vi on päris kenake, ja ta lihtsalt ei taipa, miks mina tema ümber ei keerle, nagu enamus teisi poisse. Sellel on oma põhjus: kunagi pidasin suhteid ühe sohvrite kohviku ettekandjaga  tegelikult on mul selles liinis suhteid olnud rohkem kui ühega  ja eks ta olnud üsnagi hea mõne sigaretipaki, teetassi, lihavõileiva ja muu taolise mõttes, see naisterahvas nimelt, ainult mulle tundus, et ta passis alati kuidagi minu lähedal, nii et ma ei tundnud end kunagi vabana."(Bill Naughton: Alfie. Tlk. V. Raud. Tln, 1969) Heideggeril on kolm eksistentsiaali (olemise struktuurid): 1
le, kelle kohta otsus tehti, samuti kohtule, kus kohtunik töötab, distsiplinaarmenetluse algatajale ja Justiitsministeeriumile. Mingisse infosüsteemi ega registrisse otsuseid ei kanta, need asuvad distsipli- naarkolleegiumis ja näiteks ajakirjanduse huvi korral on teabenõude alusel otsus ka edastatud. Aas- taid tagasi olevat H. Salmanni sõnul paaril korral kohtute jaoks koostatud distsiplinaarkolleegiumi lahenditest anonüümsete kaasuste kogu. Nõustun ettekandjaga, et seda praktikat tuleks kindlasti jät- kata. Otsustel on kahtlemata preventiivne toime ja nad oleksid ühtlasi praktiliseks abimaterjaliks koh- tunikele ja kohtute esimeestele analoogsete probleemide esinemise korral. Otsuste avaldamise kasuks räägib ka üleeuroopaline tendents distsiplinaarmenetluse läbipaistvuse ja avatuse suurendamise poole. Kuigi enamikus riikides on distsiplinaarasja läbivaatamine kinnine, siis